Lähisuhtevägivald Eestis: probleem, mis ei tunne sotsiaalseid piire

Eestis on lähisuhtevägivald endiselt ulatuslik probleem, mis puudutab naisi sõltumata nende haridusest või ühiskondlikust positsioonist. Eksperdid rõhutavad, et vägivald on sageli peidetud ja võib esineda ka esmapilgul eeskujulikes peredes.

Eestis on lähisuhtevägivald jätkuvalt laialdane probleem, mis ei piirdu vaid teatud sotsiaalsete gruppide või ühiskonnaklassidega. Statistika ja sotsiaaltöötajate tähelepanekud kinnitavad, et koduse vägivalla ohvriks võivad langeda naised, olenemata nende haridustasemest, sissetulekust või ühiskondlikust positsioonist.

Eksperdid rõhutavad, et toksilised suhted ja vägivaldne käitumine on sageli avalikkuse eest varjatud. See loob eksliku mulje, justkui puudutaks probleem vaid riskigruppe, kuid reaalsus näitab vägivalla levikut ka akadeemiliselt kõrgel tasemel või majanduslikult kindlustatud peredes. Vägivalla tunnused, olgu need füüsilised või vaimsed, on tihti ümbritsevate inimeste eest peidetud.

Probleemi ulatust on võrreldud pandeemiaga, kuna vägivallajuhtumite arv ei näita kahanemise märke ka suviti, mil väline rahu võib viidata ekslikult turvalisele kodukohale. Vägivaldse partneri käitumine ei lähtu sotsiaalsest staatusest, vaid võimu ja kontrolli vajadusest, mis võib avalduda ootamatult ka kõige pealtnäha eeskujulikes suhetes.