Lähis-Ida konfliktid ja Ukraina sõda on strateegiliselt põimunud

Lähis-Ida ja Ukraina sõjakonfliktid on omavahel tihedalt seotud, kujundades ühtset geopoliitilist ruumi, kus suurriikide ressursid ja mõjuvõim on pideva surve all. Regiooni strateegiline maastik on muutunud keerukamaks tänu uutele kaitseallianssidele ja Ukraina aktiivsele osalusele globaalsetes konfliktipunktides.

Sõjategevus Lähis-Idas ja Ukrainas ei ole enam eraldiseisvad kriisid, vaid ühtne geopoliitiline süsteem, kus resursside ja mõjuvõimu jaotamine toimub üle kontinentide. Piirkondlikud konfliktid on muutunud globaalse võimuvõitluse osaks, kus liitlassuhted ja varjatud vastasseisud mõjutavad otseselt julgeolekuolukorda nii Euroopas kui ka Aasias.

Iraani ambitsioonid ja Iisraeli vastasseis

Iraani regionaalne strateegia toetub jätkuvalt mõjukate vahendajate kasutamisele, kus rühmitused nagu amās ja Hezbollah toimivad Teherani strateegiliste käepikendustena. Hoolimata Iisraeli jõulisest vastutegevusest, säilitab amās kontrolli umbes kolmandiku üle Gaza sektorist. Samas on Iisraeli väed loonud Lõuna-Liibanonis kuni 10 kilomeetri sügavuse puhvertsooni, et tõrjuda Hezbollah' raketirünnakuid, ning on avastanud seal keeruka, hinnanguliselt 500 kilomeetrise maa-aluste tunnelite võrgustiku.

Sisepoliitiline olukord Iraanis on muutunud hapraks. Pärast vaimse liidri Mojtabá Khāmene'ī pikaajalist avalikkusest eemalolekut tekkinud põhiseaduslik kriis on võimendanud riigi sõjalise hunta, Islami revolutsioonilise kaardiväe, positsiooni. Kuigi Donald Trump on oma 20-punktilises Gaza rahuplaanis näinud ette amāsi desarmeerimist ja rahvusvaheliste julgeolekujõudude kaasamist, on piirkonna pinge säilinud endisena.

Türgi uusroll ja kolmikliit

President Recep Tayyip Erdoğan on juhtinud Türgi uuele kursile, kus riik positsioneerib end islami maailma ja endise Osmani impeeriumi alade kaitsjana. Selle strateegia üheks nurgakiviks on kujunemas Türgi, Saudi Araabia ja Pakistani vaheline tihenev koostöö.

Türgi ja Iisraeli huvid on teravalt põrkunud ka Küprosel, kus Ankara on tugevdanud oma sõjalist kohalolekut Põhja-Küprosel, ohustades otse Iisraeli ühe peamise liitlase, Küprose Vabariigi julgeolekut. Iisraeli õhurünnak Süürias asuvale õhuväebaasile, mida külastas Türgi delegatsioon, oli selge signaal pingete kasvust piirkonnas.

Ukraina globaalne strateegia

Ukraina on asunud oma strateegilisi huve kaitsma ja nõrgestama Venemaa positsioone. Liibüas on toimunud kokkupõrked erinevate osapoolte vahel, kus on viidatud erinevate välisjõudude huvidele.

Sama muster kordub Põhja-Malis, kus on toimunud kokkupõrkeid kohalike rühmituste ja Vene palgasõdurite vahel. See mitmerindeline tegevus on osa laiemast strateegiast, millega Kiiev püüab hajutada Moskva sõjalisi ressursse ja lõigata läbi Vene kaubateid.

Ressursside nappus ja tulevik

Globaalne julgeolek seisab silmitsi ressursside nappusega. USA on olnud sunnitud piirama õhutõrjerakettide ja laskemoona tarneid nii Ukrainale kui ka Lähis-Ida liitlastele, mis on vähendanud Ukraina võimekust tõrjuda ballistilisi rünnakuid. Samal ajal on Venemaa ja Iraani vaheline militaarkoostöö tihenenud, mis on kaasa toonud kaotusi nii tehnikas kui elavjõus.