Lähis-Ida konfliktid: Iisrael kasutab USA ja Iraani pingestunud suhteid oma huvides

USA kongressi demokraadid püüavad edutult piirata Donald Trumpi sõjalisi volitusi pärast ähvardusi Iraani suunal. Samal ajal kasutab Benjamin Netanyahu valitsus regionaalset segadust, et hoida tähelepanu eemal tegevusest Gazas ja Jordani Läänekaldal.

USA kongressis tegutsevad demokraadid on asunud meetmetele, mille eesmärk on piirata presidendi sõjalisi volitusi. Algatus järgnes Donald Trumpi avalikule ähvardusele rünnata Ühendriikide liitlasriiki Iraani. Poliitiline jõupingutus on siiski vähese perspektiiviga, kuna otsustusprotsessis napib vajalikku toetust, et presidendi tegevusvabadust piirkonnas kärpida.

Samal ajal on Benjamin Netanyahu valitsus hoidnud strateegilist distantsi, jälgides olukorda. Hormuzi väina blokaad ja Ameerika Ühendriikide poliitilised vaidlused on suunanud maailma tähelepanu mujale, võimaldades Iisraelil jätkata operatsioone Gazas ja Jordani Läänekaldal ilma samasuguse rahvusvahelise kontrollita, mida varem tajuti.

Iraani ja Iraani vaheline kokkulepe laevaliikluse korraldamiseks on jäänud pingete leevendamisel ebaefektiivseks. USA keeldub lepet tunnustamast, jätkates oma blokaadipoliitikat. Olukord teenib Netanyahu poliitilisi huve, kes esitleb end Iisraeli kodanikele ainsa kaitsjana Iraani tuumaohu eest. See narratiiv võimaldab tal konsolideerida toetust enne eelseisvaid oktoobrikuiseid parlamendivalimisi.

Iisraeli valitsus on jätkuvalt julgustanud Ühendriike Iraani-vastast survet hoidma. Iraani tuumaprogrammi küsimus on liikunud diskursuses kindla fakti staatusest strateegilise ebamäärasuse valdkonda, andes nii Iisraelile kui ka Trumpile ettekäände uute rünnakute alustamiseks. Kui need meetmed peaksid tabama Iraani, nagu president ähvardas, seisab USA silmitsi tõsiste diplomaatiliste tagajärgedega, mida Iisrael peab oma julgeolekustrateegia raames aktsepteeritavaks riskiks.