Lahemaal asuv Valgejõe Veinivilla on Eesti põhjapoolseim veinimeistrite koda

Lahemaal tegutsev Valgejõe Veinivilla on kujunenud üheks Eesti põhjapoolseimaks käsitööveini tootjaks, valmistades jooke kohalikest marjadest ja puuviljadest. Perenaine Tiina Kuuler selgitab, kuidas toimub veini kääritamine ja millised on Eestis veinitootmise võimalused.

Lahemaal, endise ajaloolise trahteri territooriumil asub Valgejõe Veinivilla, mis kannab Eesti kõige põhjapoolsema käsitööveinikoja tiitlit. Ettevõtte perenaine Tiina Kuuler juhib tootmist, mis tugineb kohalikule toorainele.

Veinitootmine terasmahutites

Tootmisprotsess toimub aktsiisilaos, kus jook küpseb terasmahutites. Hetkel ootab seal valmimist tänavusest rabarberist kääritatud jook, mis peab nõuetekohase maitse saavutamiseks veel heledamaks muutuma. Veinikoja kelder mahutab märkimisväärse varu: inventuuri kohaselt on seal laos 5402 pudelit valmistooteid. Valik on lai, lisaks klassikalisele viinamarjaveinile valmistatakse siin jooke õuntest, arooniast, maasikatest ja isegi valgest sõstrast.

Viinamarjakasvatus on Eestis nõudlik ja sõltub suuresti piirkonnast. Kuuler nendib, et parimad kasvutingimused on Lõuna-Eestis ja saartel. Kuigi ka Lahemaal kasvab viinapuid, kasutab perenaine oma põhitoodangus peamiselt muid marju.

Üheks oluliseks tooraineks on aroonia, mida ta peab supermarjaks. Sellel on kõrge toiteväärtus, mis säilib ka kääritamisprotsessi vältel. Tootmises kasutatakse ka süsihappegaasiga rikastatud jooke, mille mullid lisatakse pudelitesse vastava seadme abil.