Lagosest Euroopasse: Nigeeria rafineerimistehas jätab koduturu kütusepuudusesse

Nigeeria on tõusnud Euroopa suurimaks lennukikütuse tarnijaks, mis on tekitanud riigis sees kütusekriisi ja hinnatõusu. Kohalikud lennufirmad on võtnud kütusekulude katteks juba 60 miljardi naira ulatuses võlgu.

Nigeerias Lagose lähedal asuv 650 000-barrelise päevanormiga rafineerimistehas on muutunud Euroopa lennundussektori peamiseks kütuseallikaks. Pärast Hormuze väina sulgemist ja Iraani sõjast tingitud tarnehäireid on Euroopa hakanud sõltuma Aafrika suurimast naftatootjast, et katta 700 000 barreli suurust igapäevast nõudlust.

Rafineerimistehase omanik Aliko Dangote on suunanud tootmise rahvusvahelistele turgudele, kuna Nigeeria täielikult reguleerimata turg võimaldab kütust müüa kõrgema hinnaga Euroopasse. SBM Intelligence'i konsultant Ikemesit Effiong märgib, et riigi kodumaised lennufirmad ei suuda hinnasõjas rahvusvaheliste ostjatega võistelda.

«Kütus voolab sinna, kus makstakse kõige rohkem. Praegu on see Euroopa, mitte Lagos,» selgitas Effiong. Ta lisas, et tootmisvõimsuse olemasolu ei taga iseenesest kodumaist taskukohasust.

Logistilised takistused ja hinnatõus

Nigeeria lennufirmad seisavad silmitsi olukorraga, kus nad peavad konkureerima suurte rahvusvaheliste tellijatega, kes ostavad kütust ilma vahendajateta. See on sundinud kohalikke lennuettevõtjaid võtma kütuse ostmiseks laenu, mille kogumaht on kasvanud 60 miljardi nairani (umbes 38 miljonit eurot). Lennufirmad on olnud sunnitud liine kärpima ja piletihindu tõstma.

Energiaanalüütik Charles Victor rõhutab, et kütusehind ei tõuse ainult rafineerimistehases, vaid ka transpordil. «Probleem pole kunagi olnud pakkumises, vaid selles, mis juhtub hinnaga teel lennukini. Ladustamine, rannikuliiklus ja vahendajad lisavad igal sammul kulusid,» sõnas Victor.

Praegune lennukikütuse hind Nigeerias on umbes 1600 nairat liitri kohta, võrreldes 900 nairaga enne sõja algust. Kuna riiklik naftakompanii on koormanud osa tootmisest toornaftaga tagatud laenude katteks, peab rafineerimistehas tihti importima toornaftat välismaalt, selle asemel et kasutada kohalikke reserve.