Laevaliiklus Hormuzi väinas on konflikti tõttu kahanenud

Hormuzi väina läbiv kaubalaevaliiklus on viimasel ajal vähenenud seoses USA ja Iraani vahelise jätkuva vastasseisuga. Analüüs näitab, et hoolimata kõrgest ohutasemest jätkavad paljud laevaomanikud väina läbimist, et hoida ära naftatootmise seiskumine.

Hormuzi väin, mis ühendab Pärsia lahte Omaani lahega, on alates käesoleva aasta märtsist olnud üks maailma ohtlikumaid mereteid. Pärast USA ja Iraani vahelise konflikti teravnemist, mis hõlmab ka relvastatud rünnakuid kaubalaevadele, on transpordikoridoris liikuvate aluste arv märgatavalt vähenenud.

Mereliikluse kahanemine ja ohud

USA juhitud Combined Maritime Forcesi projekt Joint Maritime Information Center (JMIC) on kehtestanud väinas toimuvale liiklusele ohutaseme "severe", mis on teine kõrgeim hoiatusaste. Vaatamata 6. ja 7. juulil taastunud rünnakutele on kaubalaevad jätkanud väina läbimist nii Omaanile lähemal asuva lõunakoridori kui ka Iraani kontrolli all oleva põhjakoridori kaudu. AIS-signaalide analüüs näitab, et kahe konfliktperioodi jooksul, 28. veebruarist 7. aprillini ja pärast 6. juuli sündmusi, ületas väina vähemalt 84 laeva. Võrdluseks: samadel perioodidel 2025. aastal oli see arv üle 900 laeva.

Reaalsed arvud võivad olla suuremad, kuna paljud laevad lülitavad väina läbimisel oma AIS-transpondrid välja, et vältida tuvastamist. USA ametivõimud on kinnitanud, et andsid läbipääsu umbes 70 alusele, millest osad ei edastanud signaali.

Naftatarnete alternatiivid ja majanduslik surve

Kpleris töötav analüütik Matt Smith rõhutab, et jätkuv riskantne navigeerimine tuleneb otseselt majanduslikust kaalutlusest. «Põhjus on lihtne: tulu näib olevat suurem kui risk,» märkis Smith. Praegune naftahind, mis püsib üle 80 dollari barreli kohta, muudab iga edukalt väina läbinud lasti väga tulusaks, hoolimata võimalikest rünnakutest.

Analüütik David Wech ettevõttest Vortexa selgitab olukorda tootjate vaatevinklist: «Naftatootjatel on väina piirkonnas sisuliselt kaks valikut. Esimene on tootmine peatada ja jääda tuludest ilma, kandes samas tegevuskulusid. Teine on aktsepteerida väina läbimisega seotud riske ja teenida 90 protsenti või enamgi oma tavapärasest tulust.»

Alternatiivsete marsruutide võimekus on piiratud. Araabia Ühendemiraatide ADCOP ja Saudi Araabia Ida-Lääne naftajuhe võimaldavad küll osa naftast Pärsia lahest välja suunata ilma väina läbimata. Ülemaailmses tarneahelas on pingeid ka mujal.