Laenuvedur ei vii Eesti majandust kaugemale

Eesti majanduse taastumine toetub praegu äri- ja kodulaenudele ning autoliisinguile, kuid laenupõhine tarbimine ei suuda siseturgu kauem ülal pidada. Jätkusuutlik kasv nõuab välisinvesteeringuid ja ekspordi kasvu.

Eesti majanduses on elu taastumas, äritegevus elavneb, kodulaenud kasvavad, autoliising käib ja tarbijaoptimism, mis paar aastat tagasi kadus, on tagasi. Ent just see muudab pildi petlikuks.

Vanarahvas teadis: «Laenuleib ja laastutuli, see ei kesta kaua.» Laenamine mõistliku äriplaaniga või parem korter pole iseenesest patt. Probleem on selles, et Eesti majandus on liiga väike, et siselaenudel põhinev tarbimine võiks olla pikaajaline vedur. Selline kasv on miraaž, näed lähedalt, jõuad lähemale ja ta taandub.

Mis tegelikult kasvatab

Ajalugu annab vastuse. Taasiseseisvumise esimestel kümnenditel kasvas Eesti just tänu välisinvesteeringutele ja ekspordi laienemisele, mis tõi edu ka võrreldes teiste endiste Nõukogude Liidu riikidega. See mudel kehtib tänagi, isegi kui kõlab arvamusi, et nüüd tuleks rõhuda suurema lisaväärtusega tootmisele.

Välisinvesteeringute ligimeelitamine on muutunud raskemaks. Ukraina sõda mõjutab investorite riskitaju, geograafiline asukoht ei muutu ning bürokraatia ja regulatsioonide kasv teeb ettevõtjate elu keerulisemaks. Need inimesed ja ettevõtted, kes sellest hoolimata on nõus oma raha Eestisse tooma, väärivad tingimuste loomist, mitte takistusi.

Valitsuse ülesanne

Ettevõtluskliima kujundamine on otseselt valitsuse kätes. Visiooni, julget tegutsemist ja suutlikkust ühiskonnas optimismi süstida, seda oodatakse poliitikutelt rohkem kui keerulise olukorra kirjeldamist. Valitsusel, mille toetus on langenud kümnele protsendile lähedale, on seda usutavalt teha oluliselt raskem.