Läänemere vesinikutoru võib Eesti maismaa projekti ohustada

Eesti plaanib ehitada rohelist vesiniku transiiditrassi, kuid konkurentsis on märkimisväärne alternatiiv, mitme riigi ettevõtted soovivad ehitada otsesuhte Läänemere põhja kaudu Soomest Saksmaale. Valitud trassi tüüp määrab ära nii Eesti transiiditulude kui ka Pärnumaa kavandatavate vesinikutehaste tuleviku.

Eesti energeetika tuleviku kuju määratakse praegu suurettevõtete ja riikide vahel peetavates läbirääkimistes, kus vesiniku transpordivõimalused on kestseks teemaks. Maismaa vesinikutoru, mida Eesti on aktiivselt kavandanud, näeb väljakutse kujul sotsiaalset ja majanduslikku alternatiivist.

Läänemere alla rajatav otsetoru Soomest Saksmaale esindab märkimisväärt huvi mitme riigi ja ettevõtete poolt. Soome Gasgrid ja teised partnerid peavad seda lahendust perspektiivikamaks, kuna see vähendaks käituskulusid ja kiirendaks rohepöörde teostamist Euroopas. Projekti teostumise korral säästuksid transpordikulud ning võimaldaksid kiiremini jõuda lõppotstarbe riikidesse.

Eesti majanduslikud huvid on sel teemal märkimisväärne. Eesti maismaa trassi kaudu saaksid riigile väärt transiidutulud, mis täiendaksid riigi eelarvet. Samaaegselt sõltub Pärnumaa piirkonnale kavandatud vesinikutehaste võimalus ja rentaablus suuresti sellest, milline vesinikutranspordi infrastruktuuri lahendus valitakse Balti piirkonnas.

Transporditrassi valikul on pikaajaline mõju Eesti energeetikasektorile ja rahvusvahelistele varustusahelatele. Otsuse tegijad peavad kaaluma nii kohalikke majanduslikke kasu, ülemaailmset kliimamõju kui ka geopoliitilisi tegurid, mis määravad energeetika infrastruktuuri arengut järgmistel kümnenditel.