Lääne-Ukraina vangilaagris ootavad vahetust Venemaa poolel sõdinud Ukraina mehed

Lääne-Ukraina vangilaagris hoitakse Ukraina kodanikke, kes asusid relvakonfliktis Venemaa poolele. Sõdurite taust on erinev, ulatudes ideoloogilisest toetusest kuni vanglakaristuse vältimiseni.

Lääne-Ukrainas asub hoolikalt valvatud kinnipidamisasutus, kus hoitakse Ukraina päritolu mehi, kes langesid vangi, võideldes Venemaa relvajõudude poolel. Need vangid on sattunud keerulisse olukorda, olles sünnimaa vastu võidelnud kas vabatahtlikult või olude sunnil.

Erinevad teed rindele

Vangide motiivid on erinevad. Osa neist on pärit Donbassi piirkonnast, mis on olnud Venemaa kontrolli all alates 2014. aastast. 18-aastane Anton, kes kasvas üles Ida-Ukrainas, väidab end olevat läinud rindele ideoloogilistel põhjustel. Ta nimetab Vladimir Putini oma presidendiks ja usub Venemaa propagandasse, mis kujutab Ukraina võime vaenulikena. «Ma ei kahetse oma valikut. Läksin oma maad kaitsma,» kinnitab ta.

Teiste jaoks oli otsus proosalisem. 44-aastane Konstantin, kes oli varem kriminaalkorras karistatud, liitus armeega peamiselt vanglakaristusest pääsemiseks. «Minu jaoks on 15 aastat vanglas liiga palju. Ma tean, et see mind ei õigusta, kuid see on fakt,» selgitab ta. Samasugust majanduslikku või kriminaalset motivatsiooni jagavad mitmed teisedki vangid, kes lootsid lepingutasudele või vabaduse saavutamisele.

Vägivaldne reaalsus ja ootused

Sõdurite igapäevaelu vangilaagris on rutiinne. Mõned valmistavad puidust kirste või teevad käsitööd, teenides raha lisatoidu ja sigarettide ostmiseks. Samas on nende väljavaated ebaselged. Ukraina võimude jaoks on nad riigireeturid, keda ootab kohus, kuid nende peamine eesmärk on pääseda vahetuse kaudu tagasi oma kodupiirkondadesse.

Ukraina koordineerimiskeskuse esindaja Petro Jatsenko sõnul on paljude nende meeste rahvuslik identiteet hägustunud pärast aastaid kestnud Venemaa kontrolli ja meediakampaaniat. Sellest hoolimata on vahetusprotsess takistatud. Venemaa ei näita üles suurt huvi nende meeste tagasisaamiseks, mis tähendab, et paljud neist võivad jääda vangilaagrisse pikaks ajaks. «Nad ei taha meid vahetada. Arvan, et me lahkume viimastena,» märgib Konstantin olukorra kohta.