Lääne-Euroopa vaevleb rekordiliste õhu- ja merevee temperatuuride käes

Euroopa Liidu kliimaseire andmetel oli möödunud juuli ülemaailmselt üks ajaloo kuumemaid, kusjuures merevee pinnatemperatuurid väljaspool polaaralasid tõusid rekordkõrgele. Ekstreemne kuumus on Lääne-Euroopas põhjustanud ulatuslikke metsapõlenguid ja sundinud sulgema mitmeid elektrijaamu jahutusvee nappuse tõttu.

Lääne-Euroopas ja ülemaailmselt on 2026. aasta juuli läinud ajalukku kui üks kuumimaid kuid, millega kaasnesid rekordilised ookeanide pinnatemperatuurid ja erakordne põuaperiood. Euroopa Liidu kliimaseire andmetel ületasid merevee temperatuurid Atlandi rannikul ja Vahemere lääneosas seniseid tipptulemusi, olles kõrgeimad alates mõõtmiste algusest.

Ookeanide kuumenemine ja looduskatastroofid

Ülemaailmne keskmine merepinna temperatuur väljaspool polaaralasid oli juulis kõrgeim, ületades 2023. aastal püstitatud rekordi. Samal ajal püsis õhutemperatuur maailmas vaid 0,01 kraadi madalamana 2024. aasta juulist, mis teeb tänavusest juulist ajaloo teise kuumima kuu.

Kliimateadlane Samantha Burgess märkis, et suvi on selge näide kliimasüsteemi tasakaalu kadumisest. «Kuna püsivad kõrgrõhkkonnad vangistasid kuumuse Lääne-Euroopa kohal, võimendasid äärmuslikud temperatuurid laialdast põuda. Kui mullad kuivavad, kaotavad nad võime pakkuda loomulikku jahutust, mis võimaldab kuumusel veelgi kiiremini koguneda,» selgitas ta.

Kuumus ja kuivus on loonud soodsa pinnase metsapõlenguteks, mis on hävitanud suuri alasid Vahemeremaades. Euroopa metsatulekahjude infosüsteemi andmetel on Euroopa Liidus käesoleva aasta algusest põlenud umbes pool miljonit hektarit metsa. Lleida ülikooli metsandustehnika professor Víctor Resco de Dios hoiatas olukorra tõsiduse eest: «Kliimamuutused loovad üha soodsamaid tingimusi hiiglaslike metsapõlengute tekkeks.»

Energiajulgeolek ja majanduslikud mõjud

Põuast tingitud madalad jõgede veetasemed on tabanud veevarustust, niisutussüsteeme ja energiatootmist. Jahutusvee nappuse tõttu pidid eelmisel nädalal ajutiselt tööd peatama kaks söeelektrijaama Poolas. Samuti tabas sama saatus Ungari ainsat tuumaelektrijaama, mis seiskus esimest korda oma 44-aastase ajaloo jooksul.

Majanduslik kahju on märgatav. Esialgsed hinnangud näitavad, et juunikuine kuumalaine tekitas teraviljakasvatajatele ligi kahe miljardi euro suuruse kahju. CMCC Euroopa majandusinstituudi ja Milano polütehnilise ülikooli teadlane Marta Mastropietro rõhutas, et kuigi ühekordne kuiv aasta toob majanduskahju, on püsiv põud palju ohtlikum. «Isegi üks kuiv aasta põhjustab reaalset majanduskahju, kuid püsiv põud on midagi muud: selle mõjud võivad sektorite lõikes kuhjuda ja koguneda veel aastaid hiljem,» selgitas ta.