Kuusemaa perekonna kohtulahing Postimehe vastu: kes tohib juhtunust rääkida?

Suure-Lähtru Tammejuure talu perekond Kuusemaa hageb Postimeest mainekahju eest. Kohtuasi tõstatab küsimuse, kas kohtud kohtlevad erinevalt süüküsimust ja meediaväljaannete vastu esitatud mainekahjunõudeid. Juhtum jõudis avalikkuse ette pere enda tütre kaudu, mitte ajakirjanike vahendusel.

Suure-Lähtru Tammejuure talu ja perekond Kuusemaa said Eesti avalikkusele tuntuks mitte ajakirjanike ega kommentaatorite tõttu, vaid seetõttu, et pere enda tütar tõi juhtunu päevavalgele. Ometi käib aastaid hiljem endiselt võitlus selle üle, kellel on õigus toimunut mäletada ja sellest avalikult rääkida.

Hageja versus meedia

Pärast kohtuistungit, kus Kuusemaad hagevad ajalehte Postimees, jäi õhku häiriv küsimus: kui Eesti kohtud on teinud Kairi Kuusemaa süüküsimuses erinevaid otsuseid, siis miks suhtuvad nad teisiti samade sündmuste kajastamisse meedias ning mõistavad mainekahjuhagide raames välja kahjuhüvitisi?

See vastuolu viitab võimalikule ebajärjepidevusele kohtupraktikas, ühelt poolt leitakse, et ajakirjandus rikkus mainekahju tekitades õigust, teisalt ei ole sama tõsikindlalt kindlaks tehtud, mis tegelikult toimus ning kes milles süüdi on.

Mäletamise õigus

Kohtuasi puudutab laiemat ühiskondlikku küsimust: kellele kuulub õigus rääkida avalikult aset leidnud sündmustest? Kas inimesed, kelle nimi on juba avalikus ruumis, saavad kasutada kohtuid selleks, et vaigistada meediakajastust, mis neile ei meeldi?

Postimehe hagi näitab, kuidas mainekahjunõuded võivad muutuda vahendiks ajakirjandusvabaduse piiramiseks, eriti juhtudel, kus algne avalik huvi tekkis mitte toimetuste otsusest, vaid perekonna enda tegevusest.