Kuuse-kooreüraski arvukus Eestis on langustrendis

Pärast 2022. ja 2023. aasta kõrget taset on kuuse-kooreüraski populatsioon Eestis vähenenud. Keskkonnaagentuuri ja teadlaste hinnangul on langust soodustanud jahedad suveilmad ning looduslike vaenlaste arvu kasv.

Eestis on kuuse-kooreüraski arvukus viimastel aastatel märgatavalt vähenenud, näitavad Keskkonnaagentuuri ja Eesti Maaülikooli värsked seireandmed. Pärast 2022. ja 2023. aasta tippaegu on putukate hulk metsadest vähenenud, kusjuures langustrend muutus eriti märgatavaks eelmisel aastal.

Seireandmed näitavad langust

Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Merit Ehrpais märgib, et 2022. aastal registreeriti üraskite arvukus RMK ja agentuuri andmetel väga kõrgel tasemel. Kuigi 2023. aastal püsisid näitajad endiselt kõrged, hakkasid mitmes maakonnas ilmnema esimesed vähenemise märgid. Langus muutus selgemaks 2024. aastal ning 2025. aasta vaatlustulemused on veelgi madalamad.

Eesti Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia nooremteadur Kristjan Ait tõdeb, et tänavused püüginumbrid on võrdlemisi kesised. Üks keskne tegur on olnud ilm. «Möödunud aastal oli tervikuna suvi jahe ja vihmane ning see hoidis arvukust madalamal. Samamoodi oli tänavune kevad üraskitele äärmiselt ebasoodne: lendlus algas neil võrdlemisi hilja ehk mai alguses,» selgitas ta. Tavapärases rütmis algab üraskite lendlus aprilli keskpaigas.

Ilmastiku ja looduslike tegurite mõju

Ehrpais lisab, et feromoonpüünistest kogutud info kinnitab otsest seost ilma ja üraskite leviku vahel. Jahedad, niisked ja tuulised nädalad pärsivad oluliselt putukate liikumist, samas kui soojemad perioodid toovad kaasa aktiivsuse kasvu. Lisaks on aastatega kasvanud üraskite looduslike vaenlaste, näiteks üraskikärbeste, sipelgmardikate ja lindude, populatsioon, mis suudab nüüd arvukust tõhusamalt piirata.

Erametsaliidu juhatuse esimees ja Rakvere Metsaühistu tegevjuht Meelis Matkamäe on samuti täheldanud, et viimase kahe aasta jooksul on üraskikoldeid vähemaks jäänud. Tema sõnul on olukord majandatud ja hooldatud puistutes olnud üsna hea.

«Kuuse-kooreürask asustab enamasti nõrgestatud puid ja kui ikkagi on majandatud mets, hooldatud mets, siis sinna enamasti on üraskil raske kolooniat asustada. Aga hooldamata, olgu see siis näiteks tormikahjustusega või nõrgestatud puistu, seal saab ta natuke rahulikumalt tegutseda ja tingimused paljunemiseks on ka oluliselt paremad,» selgitas Matkamäe.