Kuus kandidaati võistlevad ÜRO peasekretäri koha nimel

Antonio Guterrese teine ametiaeg ÜRO peasekretärina lõpeb 31. detsembril 2026 ning tema järglaseks pürgib kuus kandidaati. Kandidaadid osalevad 23. juulil New Yorgis ÜRO Peaassamblee saalis debatil.

ÜRO järgmiseks peasekretäriks kandideerib kuus inimest, sest Antonio Guterrese teine ametiaeg lõpeb 31. detsembril 2026. Uus juht peab tegutsema ajal, mil organisatsiooni mõju, rahastus ja suutlikkus rahvusvahelisi kriise lahendada on tugeva surve all.

Peasekretär juhib mitut ÜRO olulist organit, sealhulgas Julgeolekunõukogu, mille ülesanne on säilitada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. Kandidaadi valib Peaassamblee Julgeolekunõukogu soovituse põhjal. Otsust mõjutavad nõukogu alalised liikmed Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid.

Kuus erineva taustaga kandidaati

Tšiili endine president Michelle Bachelet soovib saada ÜRO esimeseks naispeasekretäriks. Bachelet juhtis Tšiilit aastatel 2006-2010 ja 2014-2018 ning oli aastatel 2018-2022 ÜRO inimõiguste ülemvolinik.

«Kui olla viisakas, siis ütleksin, et maailm polnud selleks valmis. Kas nüüd ollakse? Ma loodan,» ütles 74-aastane Bachelet. Tema sõnul annaks naise valimine ametisse paljudele inimestele lootust.

Argentina diplomaat Rafael Grossi juhib alates 2019. aastast Rahvusvahelist Aatomienergiaagentuuri. Tuumakonflikti ohu kasvades peab ta oma pikaajalist kogemust tuuma- ja energiavaldkonnas eeliseks. Grossi toetab ÜRO reformikava UN80 ning soovib vähendada organisatsiooni struktuuride kattuvust ja kulusid.

Hispaanias sündinud Ecuadori diplomaat María Fernanda Espinosa on olnud Ecuadori välisminister ja ÜRO Peaassamblee president. Ta on töötanud Amazonase piirkonnas põlisrahvastega ning tegelenud kestliku arengu ja kliimaga.

«Suurim väljakutse praegu on rahaline väljakutse,» ütles Espinosa. Tema hinnangul peab ÜRO «reformima, muutuma või surema». Ta soovib teha tihedamat koostööd piirkondlike organisatsioonidega ning näeb Euroopat võimaliku vahendajana vastanduvate riikide vahel.

Kogemus diplomaatias ja valitsemises

Costa Rica endine asepresident Rebeca Grynspan juhib praegu ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi UNCTAD. Ta osales 2022. aastal kokkuleppe vahendamises, mis võimaldas jätkata Ukraina teravilja eksporti pärast Venemaa täiemahulise sõja algust.

«Bürokraatiad väldivad oma olemuselt riske ning nii ei saa head ideed ellu viia ega riske võtta,» ütles Grynspan Londoni mõttekojas Chatham House. Samuti on ta toetanud Julgeolekunõukogu laiendamist, eriti Aafrika või Ladina-Ameerika riikide kaasamise kaudu.

Senegali endine president Macky Sall oli ametis aastatel 2012-2024 ning töötas varem ka peaministrina. Tema valitsusajal parandati taristut, kuid tema toetus vähenes pärast opositsiooniliidri Ousmane Sonko vangistamisega seotud proteste. Salli katse lükata 2024. aasta presidendivalimisi edasi tõi kaasa uued ohvriterohked meeleavaldused ja muutis ta kodumaal vastuoluliseks kandidaadiks.

Guyana suursaadik ÜRO juures Carolyn Rodrigues-Birkett liitus võistlusega juuni keskel. Ta on töötanud Guyana välisministrina ning ÜRO ametites ja tegelenud valitsuses ka Ameerika põlisrahvaste küsimustega.

Guyana president Irfaan Ali ütles, et Rodrigues-Birketti nägemus keskendub mitmepoolsuse tugevdamisele, ÜRO tõhususe parandamisele ja kaasavamale üleilmsele valitsemisele. Kandidaatide debatt toimub 23. juulil 2026 New Yorgis ÜRO Peaassamblee saalis.