Kuumalained löövad Eestit üha sagedamini, tulevikus kuni neli korda suve jooksul

Keskkonnaagentuuri andmetel on kuumalainete arv Eestis kasvanud ühelt aastas kuni neljani ning need kestavad kauem kui varem. Euroopas oli 2026. aasta juuni mõõtmisajaloo kuumim, kuumalainetes hukkus üle 14 000 inimese.

Eestis ei ole kuumalained enam haruldus. Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Külli Loodla ütles Kuku raadio hommikuprogrammis, et kui varasematel aastakümnetel esines üks kuumalaine suvel, siis praegu tuleb arvestada ühe kuni neljaga aastas ja nad kestavad kauem.

«Peame arvestama sellega, et kuumalained võivad meid tabada ning neid võib ette tulla juba mais,» sõnas Loodla.

Mõiste ja mõõdupuu

Eestis loetakse kuumalaineks olukorda, kus ööpäeva maksimaalne temperatuur ulatub vähemalt 27 kraadini kolmel järjestikusel päeval. Seni kestis tüüpiline kuumalaine paar päeva, nüüd sageli nädala või rohkemgi.

Loodla sõnul on sagenemise taga globaalne soojenemine ning soojenenud ookeanid ja mered, mis pumpavad atmosfääri rohkem energiat.

Euroopa põles, Eesti pääses seekord

2026. aasta juuni oli Euroopas mõõtmisajaloo kuumim. Lääne-Euroopas kerkis temperatuur üle 40 kraadi ning eri hinnangutel hukkus juuni ja juuli alguse kuumalainetes 14 000 kuni 14 100 inimest.

Eesti jäi seekord kõige rängemast kuumusest eemale, juunis domineerisid madalrõhkkonnad, mis hoidsid ekstreemsema kuumuse eemal.

Kogu ilmastik muutub

Kuumalained on vaid üks osa laiemast muutusest. Kevaded muutuvad kuivemaks, talved lühemaks ja vihmasemaks. Suvel sagenevad tugevad hoovihmad ning äikesed, millega kaasnevad rahe ja lokaalsed üleujutused. Sügised on viimastel aastatel olnud keskmisest soojemad.

Kliimaprognoosid ei näita, et Eestis hakkaks lähiajal regulaarselt esinema 40-kraadine kuumus. Küll aga võivad üle 30-kraadised kuumalained korduda iga paari aasta järel.