Kuumalained Euroopas ja Saksamaal röövivad inimestelt unetunde

Juunikuu rekordilised kuumalained on Euroopas põhjustanud massilisi unehäireid, mõjutades märgatavalt inimeste tervist ja vaimset heaolu. Teadlased hoiatavad, et sagedasemad ja intensiivsemad öised kuumaperioodid süvendavad ebavõrdsust ning nõuavad uusi kohanemisstrateegiaid.

Juunikuu kuumalaine, mis tõi Lääne-Euroopasse ajalooliselt kõrged temperatuurid, on jätnud jälje elanikkonna unerežiimile. Suurbritannias läbiviidud uuringu kohaselt kannatas unehäirete käes ligikaudu 65 protsenti täiskasvanutest, kellest peaaegu pooled kaotasid öö jooksul kolm või enam tundi und. See on otsene tagajärg kiirenevale kliimamuutusele, kuna Euroopa soojeneb kiiremini kui ükski teine maailmajagu.

Saksamaal, Saksimaa liidumaal, mõõdeti juunis öine minimaalne temperatuur 29,4 kraadi, mis illustreerib uut reaalsust. Maailma ilmastiku omistamise võrgustiku (World Weather Attribution) andmetel on sellised öised äärmused fossiilkütuste põletamisest tingitud kliimamuutuste tõttu nüüd 100 korda tõenäolisemad.

Kuumus kui terviserisk

Hiljutises uuringus, kus analüüsiti 165 miljonit ööd ligi 318 000 unemonitori kasutaja andmetel, selgus seos öiste temperatuuride ja une pikkuse vahel. Kui öine temperatuur tõuseb 12 kraadilt 27 kraadini, suureneb tõenäosus magada alla kuue tunni umbes 40 protsenti. Austraalia Adelaide'i ülikooli teadur Ty Ferguson märgib, et inimese kognitiivsed funktsioonid, mälu ja emotsionaalne tasakaal kannatavad, kui uneaeg jääb alla seitsme tunni.

Nanjingi ülikooli teadlane Bowen Chu rõhutab teema tõsidust: «Uni on fundamentaalne füsioloogiline vajadus, mis on hädavajalik inimese immuunsüsteemi, vaimse tervise ja igapäevase heaolu jaoks.» Lisaks une puudujäägile võib vähene puhkus suurendada diabeedi, depressiooni, südamehaiguste ja rasvumise riski.

Adaptatsioon on vältimatu

Cambridge'i ülikooli keskkonnaepidemioloog Kim van Daalen juhib tähelepanu, et unehäired on kliimamuutuste vähemtähelepanu pälvinud mõju. «See koguneb vaikselt, öö öö järel, mistõttu on seda lihtne märkamata jätta kajastustes, mis kipuvad keskenduma ägedatele kuumalaine surmadele või haiglaravile,» selgitas van Daalen. Ta lisab, et kuumusest tingitud unepuudus võib süvendada sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust, eriti nende seas, kellel puudub ligipääs jahutussüsteemidele.

Kopenhaageni ülikooli dotsendi Kelton Minori sõnul on vajalik globaalse unetöörühma loomine, et valmistuda soojemaks maailmaks. Lahendustena nähakse nii passiivseid jahutuslahendusi, nagu parem hooneisolatsioon ja varjutamine, kui ka aktiivseid meetmeid, sealhulgas konditsioneeride laialdasemat kasutuselevõttu ja töögraafikute kohandamist äärmuslike kuumalainete ajal.