Kuumalaine tõttu veevaeseks jäänud Doonau paljastasid Serbia jõesängis Teise maailmasõja laevavrakid

Euroopat tabanud erakordne kuumalaine on langetanud Doonau veetaseme viimase 30 aasta madalaimale tasemele, tuues Serbia vetes pinnale Teise maailmasõja aegsed Saksa sõjalaevad. Madal veetase häirib jõetransporti ning sunnib piirama tuumajaamade tööd Ungaris ja Rumeenias.

Euroopat räsiv äärmuslik kuumus on põhjustanud Doonau jõe veetaseme languse tasemele, mida pole mõõdetud viimase 30 aasta jooksul. Veetaseme rekordiline alanemine ei ole toonud kaasa üksnes raskusi logistikas, vaid paljastanud ka ajaloolisi leide jõesängi põhjas.

Ajaloolised vrakid takistavad liiklust

Serbia territooriumil on veest välja ulatumas mitmed Saksa sõjalaevade vrakid, mis uppusid 1944. aastal. Ekspertide hinnangul lebab Doonau põhjas ligikaudu 200 erinevat alust, sealhulgas puksiire ja praame. Need vrakid kujutavad endast märkimisväärset ohtu kaasaegsele laevaliiklusele, kitsendades laevatatavaid kanaleid ning põhjustades logistilisi seisakuid ja majanduslikku kahju Serbias. Euroopa Liit on käivitanud ulatusliku puhastusprojekti, mille eesmärk on jõesäng ohtlikest vrakkidest vabastada; projekti planeeritud lõpptähtaeg on 2028. aastal.

Mõju energeetikale ja teadusele

Jõe madalseis avaldab mõju ka energeetikasektorile. Praeguste andmete kohaselt on veetaseme langus sundinud vähendama vähemalt kahe tuumaelektrijaama, ühe Ungaris ja teise Rumeenias, tootmisvõimsust, kuna jaamad vajavad jahutamiseks piisavas koguses jõeveest ressursse.

Samas on loodusjõudude erakordne käitumine toonud ka ootamatuid avastusi arheoloogidele. Bulgaarias on jõevee alanemine võimaldanud teadlastel tuvastada jõesängist mammutiluid, mis muidu oleksid jäänud veemassi alla peidetuks. Kuumalaine mõju on laiem, ulatudes kaugemale jõe ökosüsteemist: Prantsusmaal registreeriti 23. juunil riigi ajaloo kõrgeimad temperatuurid, mis on viinud hukkunuteni ning põhjustanud tuhandetele majapidamistele elektrikatkestusi.