Kütusekriis Venemaal: Ukraina rünnakud sundisid Kremlit varasid riigistama

Ukraina drooni- ja raketirünnakud Venemaa naftataristu vastu on tekitanud kütusenappuse 30 regioonis, sundides Moskvat kehtestama müügipiiranguid ja importi. Vastuseks olukorrale on Kreml asunud looma mehhanisme, mis võimaldavad riigil võtta kontrolli alla ettevõtete vara, mida ei suudeta sõjategevuse eest kaitsta.

Ukraina keskmaa- ja kaugmaalöögid Venemaa naftatöötlemistehaste ja taristu pihta on tekitanud ulatusliku kütusenappuse vähemalt 30 Venemaa regioonis, sealhulgas pealinnas Moskvas. Olukorra leevendamiseks on Venemaa võimud kehtestanud kütuse müügipiirangud, vähendanud kvaliteedinõudeid ning alustanud kütuse importi, keelustades samal ajal kütuse ekspordi riigist.

Kremli uus kontrollimeede

Peale droonirünnakute sagenemist on Kreml asunud kehtestama uusi kontrollimeetmeid. Need õigusaktid annavad Vene riigile õiguse võtta ajutise juhtimise alla kinnisvara, väärtpabereid ja muud vara, kui omanik ei suuda tagada nende kaitset Ukraina õhulöökide eest. Ehkki valitsus on rõhutanud, et tegemist ei ole strateegiliste ettevõtete natsionaliseerimisega, laieneb regulatsioon nüüd ka kriitilise tähtsusega objektidele, nagu logistikakeskused, kütusetööstuse rajatised ja sidesüsteemid. Need meetmed loovad raamistiku, kus ettevõtjad peavad arvestama täiendavate riskidega seoses droonirünnakutega.

Alates augusti algusest on Ukraina andnud lööke enam kui 250 energiataristu objektile Venemaal ja okupeeritud territooriumidel. Sihtmärkide hulgas on olnud naftatöötlemistehased Krasnodari ja Permi krais, Samara, Rostovi ja Nižni Novgorodi oblastites ning Tatarstani Vabariigis. Lisaks on tabamusi saanud e-kaubanduse ettevõtete Wildberries ja Ozon laod ja logistikakeskused üle Venemaa.

Rindejoon ja diplomaatiline toetus

Lahingutegevus rindel on püsinud intensiivsena, ulatudes keskmiselt 224 kokkupõrkeni ööpäevas. Kõige kriitilisem olukord valitseb Donetski oblastis Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal. Ukraina väejuhatus on asunud tugevdama Kostjantõnivka-Družkivka-Kramatorsk-Slovjanski rindelõiku, kaasates sinna 3. armeekorpuse ja Azovi üksuse väejuhatuse.

24. augustil tähistas Ukraina iseseisvuspäeva, mille puhul külastasid Kiievit mitmete riikide esindajad. Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa kinnitas kohtumisel Euroopa Liidu jätkuvat toetust. Ühendkuningriigi peaminister Burnham teatas visiidi ajal, et Ühendkuningriik annab Ukrainale üle tiibrakettide SCALP/Storm Shadow tehnilised joonised, et Ukraina saaks vajalikku relvastust ise toota. Soome peaminister Petteri Orpo hoiatas samal ajal, et Venemaa on intensiivistanud hübriidrünnakuid, püüdes nõrgendada lääneriikide tahet Ukrainat toetada.