Kütusekriis Tartus ja Jõgevamaal: diisli hinnatõus pitsitab jäätmevedajaid ja põllumehi

Diislikütuse liitrihinna kerkimine ligi kahe euroni sunnib jäätmeettevõtteid tõstma teenusehindu ja paneb põllumehed keerulise valiku ette. Kulude ootamatu kasv on pannud nii logistika kui ka toidutootmise sektorid tugeva surve alla.

Lähis-Ida kriisi mõjul on diislikütuse hind kerkinud Eestis umbes kahe euroni liitri kohta, tekitades märkimisväärset survet transpordile ja põllumajandusele. Ettevõtted ja tootjad on olukorras, kus varasemad eelarvestused enam ei kehti ning sunnitud hinnatõusud ähvardavad jõuda ka lõpptarbijani.

Jäätmevedajad ootavad läbirääkimisi

Eesti Keskkonnateenuste Lõuna regiooni juht Mart Laidmets nentis, et ettevõte on sunnitud alustama kohalike omavalitsustega läbirääkimisi jäätmeveoteenuse hindade tõstmiseks. Ettevõttel on Lõuna-Eestis töös umbes 30 prügiautot, mille opereerimiseks kulub kuus 60 000 liitrit diislikütust.

«Me peamegi läbi rääkima omavalitsustega, kas ja kui palju nad on nõus hinda tõstma,» sõnas Laidmets. Kuigi jäätmeveolepingud sõlmitakse reeglina pikaajaliselt, ei ole kütusehindade selline järsk hüpe lepingutes ette nähtud. Ettevõte on olukorras, kus kulude kokkuhoid efektiivsuse arvelt on ammendunud ning igasugune lisakulu partnerite transpordis kandub omakorda edasi teenuse lõpphinda.

Põllumeeste kulud kahekordistusid

Sarnase surve all on ka põllumajandussektor, kus kütus on üks peamisi tootmissisendeid. Jõgevamaal tegutsev teraviljakasvataja Tõnis Soopalu kirjeldas, kuidas 450-liitrise traktori paagitäie täitmine maksab nüüd 550 eurot, mis on ligi kahekordne tõus varasemalt.

«Tipphetkel kui meil kombain töötab, kuivati töötab, siis võib kuluda üle 1000 liitri päevas,» tõdes Soopalu. Põllumehe sõnul on kulude kärpimine keeruline, kuna tööde tegemata jätmine või kuivati seiskamine tooks kaasa saagi riknemise või kvaliteedi languse. Lisaks kütusele valmistab muret ka gaasi hind, mida kasutatakse väetiste tootmiseks, mis omakorda tõstab kogu taimekasvatuse sisendhindu.