Kütusekriis Euroopas: Circle K hoiatab ajalooliselt madalate varude eest

Euroopa kütuseturg on sattunud tõsisesse tarnekriisi, mida süvendavad geopoliitilised pinged ja madalad naftasaaduste varud. Valitsused üle Euroopa, sealhulgas Saksamaa ja Itaalia, on asunud hindu ohjeldama, samal ajal kui tööstus ootab kriisi leevendamiseks riiklikke maksuvabastusi.

Euroopa kütuseturg on silmitsi tõsise tarnekriisiga, mis on viinud naftasaaduste varud ajalooliselt madalale tasemele. Pingeid kütusekettides süvendavad nii konfliktid Lähis-Idas ja Venemaa ekspordipiirangud kui ka naftatöötlemistehaste häired, mis on muutnud hindade kujunemise Euroopa turul äärmiselt volatiilseks.

Naftasaaduste globaalne nappus

Circle K mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi tõi välja, et ülemaailmne diislikütuse voog on aasta varasemaga võrreldes 1,3-1,4 miljonit barrelit ööpäevas väiksem. See jätab Euroopale nappide puhvri enne planeeritud sügiseseid tehasehooldusi, mistõttu on suur küsimus, kas ettevõtted lükkavad plaanilised remonttööd kevadesse, et vältida tootmise seiskumist kriisi ajal.

TotalEnergies tegevjuht Patrick Pouyanné on kirjeldanud olukorda kui erakordselt kasumlikku, mistõttu on ettevõte lükanud Prantsusmaal Gonfreville'i tehase hooldustööd kevadesse, et jätkata täisvõimsusel tootmist. Samal ajal on Euroopa Liidu juhid kogunemas 15. oktoobril, et arutada strateegiliste kütusevarude võimalikku kasutuselevõttu.

Riikide sekkumine turule

Mitmed Euroopa riigid on kõrgete hindade ohjeldamiseks rakendanud erakorralisi meetmeid. Saksamaa langetas 1. oktoobrist aasta lõpuni kütuseaktsiisi 14,04 senti liitri kohta ning kavandab hiljemalt 2027. aasta alguseks hinnalage. Itaalia valitsus on aga seadnud suured jaemüüjad, nagu Eni ja IP, maksimaalsete jaehindade raamidesse. Näiteks kehtestas Eni 28. septembrist kuuks ajaks diislikütuse ülempiiriks 2,19 eurot ja bensiinil 1,99 eurot liitri kohta. Itaalia riigieelarvele on energiahinnad maksma läinud juba üle 2,3 miljardi euro.

Tšehhi on oktoobris langetanud diislikütuse aktsiisi ning plaanib kehtestada ajutise erimaksu riigi ainsale töötlejale Orlen Unipetrolile, samas kui Läti on viinud kütuseaktsiisi Euroopa Liidu lubatud miinimummäärani. Eesti Transpordikütuse Liit on koos teiste erialaliitudega pöördunud valitsuse poole üleskutsega vähendada ajutiselt kütuste maksukoormust, et leevendada energiahindade survet nii kodumajapidamistele kui ka ettevõtetele.

Lisapingeid võib tuua USA president Donald Trump, kes kaalub diislikütuse ekspordikeeldu kodumaiste hindade allasurumiseks. Goldman Sachsi analüütikute hinnangul tõstaks selline meede Euroopa diislihinda kolme dollari võrra barreli kohta. Olukorda halvendab ka Reutersi teade, mille kohaselt on Hiina peatanud kütuse ekspordi ja tühistanud varem kokku lepitud tarned.