Kütusehinnad Euroopa Liidus tõusid rekordtasemele

Euroopa Komisjoni värsked andmed näitavad, et bensiini ja diislikütuse hinnad on Euroopa Liidus jõudnud kõrgeimale tasemele alates andmete kogumise algusest 2005. aastal. Hinnatõusu peamiseks põhjuseks on Lähis-Ida konfliktist tingitud tarneraskused.

Euroopa Liidu kütusehinnad on kerkinud kõigi aegade tippu, ületades 14. septembri seisuga varasemad hinnarekordid. Euroopa Komisjoni avaldatud 17. septembri iganädalase bülletääni kohaselt maksis liiter bensiini keskmiselt 2,063 eurot ja diislikütus 2,159 eurot. Need näitajad tähistavad kõrgeimat taset alates 2005. aastast, mil komisjon hakkas kütusehindade statistikat järjepidevalt koondama.

Selle hinnataseme juures kujuneb 50-liitrise kütusepaagi täitmine märkimisväärseks kulutuseks: bensiini puhul tuleb arvestada umbes 103-eurose ja diislikütuse puhul 108-eurose väljaminekuga. Hindade võrdluses on varasem bensiini hinnarekord pärit 2022. aastast, diislikütuse puhul aga lähenesid hinnad praegusele tasemele käesoleva aasta aprillis.

Konflikti mõju hindadele

Kütusehindade hüppeline tõus on otseselt seotud Lähis-Idas toimuva konfliktiga, mis on põhjustanud märkimisväärseid häireid globaalsetes tarneahelates. Lisaks nafta hinna kõikumisele on kasvanud ka naftatoodete rafineerimismarginaalid. Euroopa Keskpanga analüütikute prognooside kohaselt võib diislikütuse rafineerimismarginaal saavutada oma tipu alles oktoobris, mis tähendab, et kõrged hinnad võivad jääda püsima veel mitmeks kuuks.

Geograafiliselt on hinnad liikmesriigiti väga erinevad. Bensiin on Euroopa Liidus kõige soodsam Maltal, samas kui kõige kallimaks kujunevad hinnad Taanis. Diislikütuse osas on soodsaimad hinnad nii Maltal kui ka Soomes.

Ekspertide hinnangul sõltub olukorra normaliseerumine ja hindade langus otseselt geopoliitilisest olukorrast. Hinnataset saaksid mõjutada sõjategevuse lõpetamine Lähis-Idas, kaubaveo taastumine Hormuze väinas ning maailma naftatöötlemisvõimekuse kasv, mis lubaks naftavarudel taas suureneda.