Kütusehinna leevendus Eestis on vajalik elukalliduse pidurdamiseks

Kütusehinnad Eestis on tõusnud tasemele, mis koormab märgatavalt nii eraisikuid kui ka transpordisektorit. Analüüs näitab, et riigil on võimalik sekkuda aktsiiside ja käibemaksu korrigeerimisega, säilitades samas maksulaekumised, mis ületavad endiselt 2020. aasta taset.

Energiakriisiga seotud hinnatõusud ei ole Eestis enam ajutine nähtus, vaid pikaajaline majanduslik seisund. See seab valitsuse vajaduse ette luua toimivad stsenaariumid kütusehinna surve leevendamiseks, et neid vajaduse tekkides viivitamatult rakendada.

Tänane maksukoormus on kütusehinna sees märkimisväärne. Diislikütuse puhul moodustavad käibemaks ja aktsiis ligikaudu 40 protsenti lõpphinnast. Arvutused näitavad, et kui 2,3-eurone liitrihind sisaldab 0,45 eurot käibemaksu ja 0,428 eurot aktsiisi, siis nende komponentide vähendamine tooks hinna selgelt alla kahe euro taseme. Selline muudatus oleks majanduslikult võimalik, kuna käibemaksu kogusumma kasvab proportsionaalselt kütusehinnaga, mistõttu ei koormaks selle langetamine riigieelarvet kriitiliselt.

Riigil on olemas mänguruum kütusehinna alandamiseks ligikaudu 30 sendi võrra liitri kohta. Kui langetada käibemaks 24 protsendilt 13 protsendile, teeniks riik endiselt 24 senti iga liitri pealt. See näitaja on märgatavalt kõrgem kui 2020. aastal, mil kütuse liitrihind oli üks euro, käibemaksu määr 20 protsenti ning riigi tulu 17 senti liitri kohta. Praegune olukord, kus riik korjab kütuse pealt kaks ja pool korda rohkem käibemaksu kui mõni aasta tagasi, tekitab tarbijatele ja ettevõtetele ebaproportsionaalse koormuse.

Erilist tähelepanu vajab diisliaktsiis, mis on otseselt seotud transpordisektori konkurentsivõimega. Eesti kehtiv aktsiisimäär 0,428 eurot liitri kohta ületab Euroopa Liidus lubatud miinimumi, mis on 0,33 eurot. Transpordiettevõtetele on see kriitiline tegur, kuna aktsiis lisatakse hinnale enne käibemaksu arvutamist. Aktsiisi langetamine 0,098 euro võrra vähendaks jaetarbijale kütuse lõpphinda tegelikult 0,122 euro võrra, kuna sellega kaasneks ka käibemaksu langus.