Kütuse hinnatõus pitsitab peresid ja ettevõtjaid Tartumaal ning Jõgevamaal

Lähis-Ida konfliktist ajendatud kütusehindade kasv on Eestis sundinud nii kodumajapidamisi kui ka maapiirkondade ettevõtteid eelarvet ümber hindama. Riiklikke aktsiisilangetusi praegu plaanis ei ole, mistõttu jääb lisakoormus otseselt tarbijate ja ettevõtjate kanda.

Lähis-Ida konfliktist tingitud ülemaailmne kütusehindade tõus on Eestis tekitanud olukorra, kus nii kodumajapidamised kui ka maapiirkondade ettevõtted otsivad võimalusi kulude kärpimiseks, samas kui riik ei kavanda kütuseaktsiisi langetamist.

Perede sundvalikud maapiirkonnas

Peipsiääre vallas Koosa külas elavad Stella ja Flory on üks paljudest peredest, kelle igapäevaelu on muutunud märgatavalt kulukamaks. Kuna ühistransport ei võimalda neil õigeaegselt Tartus tööl käia, sõltuvad nad oma sõidukist. "Iga päev sõidame 80-90 kilomeetrit edasi-tagasi. Tõuseme kell neli hommikul, et kuueks tööle jõuda," kirjeldasid nad olukorda. Nende igakuine kütusekulu on kasvanud ligi 500 euroni, mis sunnib neid iga väljasõitu põhjalikult planeerima ja otsima soodsamaid tanklaid.

Põllumajanduse kasvavad kulud

Jõgevamaal tegutsev põllumajandusettevõtja tõdes, et diislikütus on muutunud üheks kõige ettearvamatumaks kuluartikliks. Kui kriisieelsel ajal maksis liiter diislit 60-65 senti, siis praeguseks on hind tõusnud 1,30 euroni. Kaarli Agro traktori paagi täitmine maksab nüüd 550 eurot, mis on kahekordne tõus varasemaga võrreldes. "See lisakulu 15 000 eurot aastas tuleb kuskilt leida," märgiti ettevõtte poolt, lisades, et plaanide tegemine on muutunud keeruliseks, sest globaalsed poliitilised otsused mõjutavad otseselt põllutöid.

Logistikasektori surve

Lõuna-Eestis jäätmekäitlusega tegeleva Eesti Keskkonnateenuste piirkonnajuht selgitas, et ettevõte peab kütusekulu katmiseks alustama kohalike omavalitsustega raskeid läbirääkimisi. Ettevõttel on piirkonnas kasutusel ligikaudu 30 prügiautot, mis tarbivad kuus 60 000 liitrit kütust. Sarnase surve all on ka Ragn-Sells, mis on kohati loobunud osalemast riigihangetel, kus kütusehinna järsk tõus ei ole lepingutes kajastatud. Kui omavalitsused ei nõustu hindu korrigeerima, seisavad ettevõtted silmitsi vajadusega investeeringuid vähendada.