Küttehinnad Ida-Virumaal sõltuvad jätkuvalt põlevkivitööstuse käekäigust

Põlevkivisektori muutused on toonud Ida-Virumaa linnadesse küttehinna järsu tõusu. Narva, Oru ja Kukruse näited illustreerivad kohaliku soojamajanduse haavatavust riiklikust energiapoliitikast.

Narvas on kütte hind tõusnud hüppeliselt pärast Balti soojuselektrijaama plokkide seiskamist, mis varem tagasid odava soojuse elektri tootmise kõrvalproduktina. Praegu kütab piirilinn oma hooneid peamiselt maagaasiga, mis on märgatavalt kallim kui varasem põlevkivipõhine lahendus. Heitmekvootide süsteem on muutnud põlevkivielektri turul konkurentsivõimetuks, mis jättis Narva ilma varasemast koostootmisel põhinevast soojusenergiast.

Sarnased mured on tabanud ka Oru ja Kukruse asulaid, kus küttearved on pikemat aega olnud elanikele koormaks. Riik on neis paigus kaalunud ajutisi toetusi, kuid pikemaajalisema lahendusena nähakse pigem ühendamist VKG küttevõrguga. Selline ühendamine aitas näiteks Sompa linnaosa küttehinda langetada.

Viru Keemia Grupp on suutnud põlevkiviõli tootmisel eralduvat uttegaasi ehk tootmisjääki edukalt väärindada soojusenergiaks. See mudel on aidanud alandada küttehinda Kohtla-Järve ja Jõhvi linnastute piirkonnas. Sarnast tehnoloogilist lahendust on otsitud ka teistes piirkondades.

Tuleviku osas valitseb siiski ebakindlus, kuna riiklik suhtumine põlevkivienergeetikasse on heitlik. Sektori võimalik poliitiline tõrjumine või tootmise järsk piiramine võib tähendada, et praegused soodsad soojuslahendused võivad kiiresti kaduda, kui riik otsustab põlevkiviõli tootmisele Eestis piirid seada.