Küsitlus: Urmas Reinsalu ja Mihhail Kõlvart võitlevad Eesti populaarseima peaministrikandidaadi tiitli nimel

Värske küsitluse kohaselt on Urmas Reinsalu ja Mihhail Kõlvart Eesti elanike eelistustes peaministrina sisuliselt võrdsel positsioonil, edestades teisi erakonnajuhte. Samal ajal näitavad paarisküsimused, et otsevastasseisudes eelistab suurem osa valijatest Isamaa esimeest.

Augusti esimesel poolel läbiviidud uuringu kohaselt on Eesti inimeste seas peaministri kandidaatide vaates kõige tugevamad positsioonid Isamaa esimehel Urmas Reinsalul ja Keskerakonna juhil Mihhail Kõlvartitl. MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja Norstat Eesti AS-i koostöös valminud küsitlusest selgub, et kahe poliitiku toetusprotsendid on sisuliselt võrdsed.

Uuringu andmetel eelistab peaministrina Urmas Reinsalut 25 protsenti ja Mihhail Kõlvartitt 24 protsenti vastajatest. Nende vahe jääb statistilise vea piiridesse.

Konkurentide toetusnumbrid

Edetabeli järgmised kohad kuuluvad teiste erakondade juhtidele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimeest Martin Helmet sooviks valitsusjuhina näha 16 protsenti küsitletutest. Parempoolsete juht Lavly Perling pälvis 12 protsendi toetuse.

Praeguse valitsusjuhi, Reformierakonna esimehe Kristen Michali toetus on küsitluse järgi 10 protsenti. Talle järgnevad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Lauri Läänemets üheksa protsendiga ja Eesti 200 esimees Kristina Kallas kuue protsendiga.

Eelistused otseses vastasseisus

Küsitluse raames paluti vastajatel teha valik ka konkreetsete kandidaatide vahel. Kui valik oleks vaid kahe kandidaadi vahel, eelistaks Urmas Reinsalut Kristen Michali ees 51 protsenti vastajatest, samas kui ametisolevat peaministrit toetaks 24 protsenti.

Mihhail Kõlvartit ja Kristen Michali vahelises võrdluses eelistaks 45 protsenti vastajatest Kõlvartit ja 33 protsenti Michalit. Otseses duellis Urmas Reinsalu ja Mihhail Kõlvartit vahel eelistaks 51 protsenti vastajatest Reinsalut ning 32 protsenti Kõlvartit.

Norstat viis küsitluse läbi 10.-15. augustini, kokku küsitleti 1000 vähemalt 18-aastast Eesti kodanikku. Andmed kaaluti vastavaks valimisõiguslike kodanike demograafilisele jaotusele.