Küsitlus: 65 protsenti Eesti elanikest peab Venemaa sõjalist rünnakut ebatõenäoliseks

Turu-uuringute septembri alguses läbi viidud küsitlusest selgub, et enamik Eesti elanikest ei pea Venemaa sõjalist rünnakut lähiaastatel võimalikuks. Samas on hoiakud ja ohutunnetus elanike seas märgatavalt erinevad, sõltudes nii rahvusest, elukohast kui ka soost.

Septembris läbi viidud Turu-uuringute küsitlusest selgub, et 65 protsenti Eesti elanikest hindab Venemaa sõjalist rünnakut lähiaastatel ebatõenäoliseks. Uuringus, milles osales 1010 inimest, pidas rünnaku võimalikkust reaalseks 27 protsenti vastanutest. Ülejäänud kaheksa protsenti ei osanud hinnangut anda.

Rahvuslik taust mõjutab ohutunnetust märgatavalt. Eestlaste seas peab rünnakut tõenäoliseks 35 protsenti, samas kui 59 protsenti leiab, et see on ebatõenäoline. Muust rahvusest elanike seas on hinnang märksa optimistlikum: vaid üheksa protsenti näeb rünnakuohtu ning 78 protsenti peab seda ebatõenäoliseks.

Geograafiline paiknemine mängib samuti rolli. Kõige vähem kardavad rünnakut Ida-Virumaa elanikud, kus seda peab tõenäoliseks vaid kümme protsenti vastanutest. Tallinnas on see näitaja 21 protsenti. Seevastu Kesk-Eestis ja Lõuna-Eestis peab rünnakut ohuks vastavalt 37 ja 33 protsenti küsitletutest.

Sooline ja ealine vahe on samuti statistiliselt eristuv. Naised hindavad rünnakuohtu kõrgemalt kui mehed: 32 protsenti naistest peab seda võimalikuks, meestest vaid 20 protsenti. Vanusegruppidest on kõige ärevamad 75-aastased ja vanemad, kellest 34 protsenti näeb rünnakus reaalset ohtu. Elukohana eelistatult paaris- ja ridaelamutes elavad inimesed tunnevad end vähem turvaliselt, kuna 43 protsenti neist peab rünnakut võimalikuks, võrreldes 22 protsendiga suurte kortermajade elanikest.