Kurgja talumuuseumi päästmine: 1970ndate restaureerimistööd taastasid Jakobsoni pärandi

1960ndatel lagunemisohus olnud Carl Robert Jakobsoni talu Kurgjal päästeti 1970ndatel aastatel põllumajandusministeeriumi sekkumise ja mahukate restaureerimistöödega. Muuseumi kompleks sai oma praeguse kuju 1980. aastaks.

1960ndate keskpaigaks oli Kurgjal asuv Carl Robert Jakobsoni talu jõudnud kriitilisse seisu. Kuigi härrastemaja mälestusruumid olid ametlikult avatud, lagunesid ülejäänud hooned kiiresti. 1957. aastal seiskus veski töö ja Jakobsoni 43-meetrise lauda katus varises sisse. Muuseumi tegevus soikus ning asutuse haldamine muutus erinevate Pärnu rajooni ja koduloomuuseumi struktuuride vahel käies ebamääraseks.

Olukord muutus 1976. aastal, kui olukorra päästmiseks kutsuti kokku nõupidamine. Tollane põllumajandusminister Harald Männik teatas kohtumisel, et Eesti NSV põllumajandusministeerium võtab Kurgja talu oma haldusalasse. 25. märtsil 1976 vormistati muuseumi üleminek ministeeriumile ja kaks nädalat hiljem loodi Vändra katsesovhoosi Kurgja osakond, mis võimaldas hooneid sihtotstarbeliselt rahastada.

Järgnenud viie aasta jooksul viidi ellu ulatuslikud taastamistööd. Ehitustööde käigus korrastati maaparandussüsteemid, renoveeriti pais ja vesiveski ning taastati nii laut kui ka heinaküün. Samuti ennistati saun, ait ja mesilahoone. Aedade kujundamisel lähtuti Jakobsoni algsetest plaanidest, istutades 40 uut õunapuud, kuna vanad puud olid oma aja ära elanud.

Restaureerimistööde viimaseks suureks etapiks sai härrastemaja korrastamine ja uue ekspositsiooni avamine 1980. aastal. Kuigi hilisematel aastakümnetel on tehtud täiendavaid parandusi, sai Kurgja muuseum suuresti just tol perioodil oma tänase ilme.