Kuressaare lammutamisotsused vajavad Saaremaa külades suuremat selgitustööd

Saaremaa valla strateegia müüa või lammutada tühjalt seisvaid hooneid on tekitanud kogukondades vastuseisu, kuna otsustusprotsess keskendub Kuressaarele. Kohalikud elanikud ootavad sisulist dialoogi, mitte kiirustatud lahendusi hoonete lammutamise näol.

Saaremaa valla juhtimises on kerkinud terav küsimus sellest, kes peaks otsustama kohaliku elukeskkonna saatuse üle. Kui Kuressaares langetatakse otsuseid tühjalt seisvate hoonete müügiks või lammutamiseks, jääb kohalik kogukond sageli pelgalt kõrvaltvaatajaks. See tekitab küsimusi, millele vallavalitsus pole kohapeal vastuseid andnud.

Kogukondade häält kuulda võtta

Äsja suletud Kahtla kooli saatus on heaks näiteks protsessist, mis paneb kohalikke muretsema. Plaan hoonest vabaneda on valla seisukohalt majanduslikult mõistetav, kuid maastikupildist kaduv hoone on igaveseks läinud ja seda tagasi ei saa. Sama ebakindlus puudutab ka Pihtla teenuskeskust, Pihtla koolimaja ning Sandla rahvamaja, mille tulevik on alles lahtine.

Valla argumentatsioon, et kütmata ja kasutuseta hooned lagunevad kiiresti, on loogiline. Ometi tekib küsimus, miks ei kaasata kohalikke inimesi otsustusprotsessi varasemas etapis. Kui kogukonnaga nõu pidades selgub, et hoone ülalpidamine on neile tõesti üle jõu, on otsus müügiks või lammutamiseks tunduvalt aktsepteeritavam. Selliselt väheneks tunne, et otsused tehakse kaugel ja kohalike soove eirates.

Tulevik vajab läbipaistvust

Teenuskeskuste võrgu optimeerimine on paljudes piirkondades vältimatu, kuid see ei tohiks tähendada hoonete kiirmüüki või lammutamist ilma dialoogita. Osavallakogu ettepanek ehitada praeguse teenuskeskuse asemele tulevane kogukonnamaja näitab, et lahendusi on erinevaid.

Otsuste langetamisega ei saa lõputult venitada, kuid kiirustamine ei tohiks toimuda kogukonna arvel. Aja võtmine läbirääkimisteks on investeering usaldusse, mis tagab kõiki osapooli rahuldava lõpptulemuse.