"Kuratlik uss" Lõuna-Aafrika Beatrixi kaevanduses muudab ettekujutust maasisesest elust

Lõuna-Aafrikas asuvast Beatrixi kaevandusest leitud äärmuslikku kuumust taluv ümaruss on sundinud teadlasi ümber hindama elu piire maakoores. See avastus viitab võimalusele, et keerukad organismid võivad eksisteerida sügaval maa all, toitudes bakteritest.

1,3 kilomeetri sügavusel maapinnast, Lõuna-Aafrikas asuvas Beatrixi kaevanduses, elab olend, kes sunnib teadlasi oma vaateid bioloogiale ümber hindama. Seal, kus varem arvati olevat elu jaoks liiga kuum ja vaenulik keskkond, avastati imepisike ümaruss, keda kutsutakse teaduslikult Halicephalobus mephisto ehk "kuratlikuks ussiks".

Belgia teadlane Gaetan Borgonie ja tema meeskond jõudsid selle avastuseni 2008. aastal, kui filtreerisid kaevanduse pragudest väljavoolavat põhjavett. Kokku filtreeriti tuhandeid liitreid vett, enne kui teadlased leidsid mikroskoopilise organismi, mis suudab ellu jääda 37-kraadises kuumuses ja täielikus valguse puudumisel.

Kohanemine äärmuslike oludega

"Kuratlik uss" ei ole lihtsalt tavaline parasiit. See on tõestus, et keerulised organismid suudavad end sisse seada keskkondades, mida varem peeti elutuks. Laboratoorsed uuringud, mida juhtis genoomikauurija John Bracht, on näidanud, et uss on kohastunud elama temperatuuril, mis oleks paljudele teistele liikidele surmav. Nad toodavad rohkelt kuumašokivalke, mis kaitsevad nende rakke kõrge temperatuuri eest.

Lisaks on olenditel eriline kohastumisstrateegia: nende energiavahetus aeglustub jahedamas keskkonnas, mis aitab neil energiat säästa. Ainuüksi ühe isendi leidmine ja selle edukas paljundamine laboris andis teadlastele harukordse võimaluse uurida selle liigi genoomi.

Elu sügaval maa koores

Teadlaste sõnul võib selline sügav biosfäär moodustada märkimisväärse osa Maa elusmassist. Geomikrobioloogid, nagu näiteks Kagura Lääne-USA ülikooli teadlane Karen Lloyd, usuvad, et need organismid eksisteerivad sümbioosis bakteritega, kes pakuvad neile toitu ja vajalikke ressursse. Selline kooslus on tõenäoliselt püsinud miljoneid aastaid.

See avastus ei puuduta ainult planeeti Maad. Kui sarnaseid vastupidavaid organisme leidub sügaval meie planeedi maakoores, tõstatab see küsimuse, kas analoogsed eluvormid võiksid peituda ka teiste planeetide, näiteks Marsi, pinna all. See muudab teadlaste strateegiat tulnukelu otsimisel, suunates pilgud mitte ainult planeetide pinnale, vaid ka nende sisemusse.

"Meie, inimesed, arvame, et valitseme maailma, kuid see ei ole nii. Minu jaoks on see väga alandlik kogemus mõista, et nemad on siin olnud miljoneid, kui mitte miljardeid aastaid ja jäävad siia väga kauaks ajaks ka pärast meie kadumist," kommenteeris avastust iWateri esindaja Esth van Heerden.