Kuningakülas uinutati ja viidi taas metsa neli korda asulatesse naasnud karupojad

Kuningakülas uinutati ja viidi taas metsa neli korda asulatesse naasnud karupojad

Ida-Virumaal Kuningakülas püüti kinni kaks karupoega, kes on vaatamata korduvatele ümberpaigutamistele asulatesse naasnud. Ekspertide hinnangul on loomad kaotanud inimpelglikkuse inimeste poolt toitmise tõttu.

Ida-Virumaa

Teisipäeva õhtul Ida-Virumaal Kuningakülas aset leidnud juhtumi käigus õnnestus võimudel kinni püüda kaks noort karu, kes on asulatesse naasnud. Loomad tabati pärast seda, kui nad olid varjunud kohaliku saekaatri lattu; kohaliku elaniku kiire tegutsemine ja ukse sulgemine võimaldas koostöös veterinaariga 25-kilogrammised loomad uinutada ja taas ohutusse kaugusesse toimetada.

Loomad on kaotanud inimpelglikkuse

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna sõnul viitab karude korduv naasmine inimasulatesse ebaloomulikule käitumisele, mille on suure tõenäosusega tinginud inimeste poolt pakutud toit. Karupojad, kes algselt olid osa neljaliikmelisest pesakonnast, sattusid inimeste vaatevälja esimest korda juba juuli lõpus Tartumaal. „Korduvalt inimasulatesse tulnud karupoegi oleme koostöös päästeametiga eilsega kokku metsa viinud juba neljal korral,“ nentis Türna.

Ehkki karud viidi vahepeal Tartumaalt Ida-Virumaa metsadesse lootuses, et sealsed ulatuslikumad metsamassiivid pakuvad loomadele sobivamat elupaika ja toidulauda, naasid nad siiski taas asulasse. Esimeste kinnipüüdmiste käigus märgistati kõik neli karupoega kõrvamärgistega, mistõttu on ametnikel kindel teadmine, et tegemist on samade isenditega.

Inimeste toitmisel on rängad tagajärjed

Spetsialistid rõhutavad, et sellises vanuses karud peaksid looduses iseseisvalt hakkama saama ja inimest vältima. „Palume metsloomi mitte toita, see rikub nende loomulikku käitumist ja võimet iseseisvalt hakkama saada,“ hoiatas Türna. Ta lisas, et praegu veel ohutuna tunduvad noorloomad kasvavad kiiresti ning inimeste lähedust otsiv täiskasvanud karu võib kujutada tõsist ohtu.

Kliimaministeerium kehtestas tänavu jahieeskirja muudatuse, mille kohaselt on karu küttimine lubatud vaid Keskkonnaameti eriloaga. Praeguseks on amet väljastanud üle Eesti 13 sellist eriluba. 19. augusti seisuga on nende lubade alusel kütitud kaks karu, üks Harjumaal ja teine Põlvamaal. Inimestel, kes märkavad asulas karu või muud suurkiskjat, palutakse sellest viivitamatult teada anda riigiinfo telefonile 1247. Vahetu ohu korral tuleb helistada hädaabinumbrile 112.

Ava rakenduses →