Kunda tehasejuht Riho Iskül: tööstuse tulevik seisneb süsinikuneutraalses materjalitootmises

Kunda Heidelberg Materialsi tegevjuht Riho Iskül selgitab, kuidas 150-aastase ajalooga ettevõte on kohandanud oma ärimudelit karmistuvate keskkonnanõuete ja energiakriisiga. Endise suuremahulise klinkritootja fookus on liikunud süsinikuneutraalsemate materjalide ja efektiivse automatiseeritud protsessi suunas.

Kunda Heidelberg Materialsi juht Riho Iskül kinnitab, et tsemenditööstuse tulevik sõltub otseselt võimest vähendada süsinikujalajälge, mistõttu on tehas suunanud oma fookuse alternatiivsetele toorainetele ja efektiivsusele. Kunda tehas, mis on tegutsenud enam kui 150 aastat, on viimase kuue aasta jooksul oma tegevust radikaalselt muutnud, loobudes klinkri tootmisest, mis oli peamine CO2 emissiooni allikas.

Tootmisprotsesside ümberkujundamine

Klinkri tootmise lõpetamine oli majanduslikult paratamatu samm, kuna Euroopa Liidu heitmekaubandussüsteemi (ETS) hinnad on muutnud kohapealse tootmise koormavaks. Tänapäeval impordib ettevõte klinkrit Rootsist ja Norrast, kus tootmine on energiasäästlikum. Iskül toob välja, et tooteportfelli laiendamine on vältimatu: tehas panustab üha enam teisestele materjalidele, et täita nõudlust madala süsinikusisaldusega ehitusmaterjalide järele.

Automatiseerimine ja tööjõud

Ettevõtte areng on toonud kaasa drastilised muutused tööjõu vajaduses. Nõukogude aja hiilgeaegadel töötas tehases 1800 inimest, tänapäeval on see arv kahanenud 63 töötajale. Iskül märgib, et vähenemine on tingitud protsesside automatiseerimisest, mis võimaldab tootmist hoida kasumlikuna ka kallineva tööjõu tingimustes. Hoolimata väiksest kollektiivist on ettevõtte tööjõu voolavus nullilähedane, kuna spetsiifilised masinistioskused nõuavad kohapealset väljaõpet ja pikaajalist pühendumist.

Riiklik tööstuspoliitika

Kunda tehas on jätkuvalt oluline tegija ehitusmaterjalide turul. Siiski nendib Iskül, et riigi tööstuspoliitika on ettevõtjate jaoks kohati segane. Ta kritiseerib seadusandlikku sekkumist turumajandusse ja viitab energeetikasektori ebakindlusele, mis mõjutab otseselt suurtootjaid. Ehkki ehitussektori maht on tänu taristuprojektidele kasvutrendis, ootab tööstus riigilt selgemat strateegiat, mis toetaks tööstuslikku ettevõtlust laiemalt.