Kunda piirkonna põllumehed kannavad karude tekitatud kahjude tõttu suuri majanduskahjusid

Eesti põllumajandusettevõtted seisavad silmitsi üha suureneva probleemiga, kus karud rüüstavad maisipõlde, põhjustades farmeritele märkimisväärset saagikadu. Keskkonnaamet tõdeb, et praegune seadusandlus ei võimalda sellist liiki kahjusid põllumeestele hüvitada.

Virumaal, täpsemalt Kunda piirkonnas, on karude tekitatud kahjud põllumajandusele muutunud tõsiseks probleemiks. Hiljutisel kontrollkäigul avastasid päästjad drooniga maisipõldu jälgides, et loomad toimetavad asustatud alade läheduses keset päeva, olles kaotanud hirmu inimeste ees.

Põllumajandusettevõte Männiku Agro on sattunud olukorda, kus karude rüüsteretked on muutunud igasuviseks reaalsuseks, mis vähendab oluliselt oodatavat saaki. Ettevõtte esindaja sõnul oli septembri lõpu seisuga planeeritud 500-tonnisest saagist järele jäänud vaid 300 tonni, mis tähendab, et umbes 200 tonni maisi langes karude toidulauale. See sunnib ettevõtet otsima täiendavat loomasööta üle kogu Eesti, kuna oma varud on hävitatud.

Hüvitiste puudumine tekitab nördimust

Tanel Türna, kes juhib Keskkonnaameti jahi- ja vee-elustiku osakonda, kinnitas olukorra tõsidust. Tema sõnul on karude arvukus Eestis alates 2013. aastast järjepidevalt kasvanud ning praeguseks ulatub asurkond ligikaudu 1100 isendini. Suurenev populatsioon sunnib loomi otsima toitu väljaspool metsa, mis viib nad paratamatult põllumajanduslike kultuuride juurde.

Vaatamata probleemide süvenemisele, ei näe kehtiv seadusandlus ette võimalust hüvitada karude poolt tekitatud kahjusid põllukultuuridele. Praegune toetussüsteem keskendub peamiselt mesindusele, kariloomadele ja teatud juhtudel kalandusele. Türna sõnul ei ole Keskkonnaametil volitusi ega riiklikku suunist maisipõldude kahjude hüvitamiseks. Probleemi lahendamine nõuaks uue õigusliku aluse loomist või eraldi toetusmehhanismi kehtestamist, mida ministeeriumitasandil tuleks kaaluda.