Kumu direktor Kadi Polli: muuseum peab olema ühiskonna dialoogi algataja

Tallinnas asuva Kumu kunstimuuseumi direktor Kadi Polli analüüsib muuseumi rolli tänapäeva ühiskonnas, rõhutades vajadust tasakaalustada publikumenukust ja sisulist eksperimentaalsust. Ta toob esile Kristi Kongi isikunäituse rekordilise edu ning muuseumi ettevalmistusi võimalikeks kriisideks, kus kunstiteoste kaitsmine on muutunud prioriteediks.

Tallinnas asuva Kumu kunstimuuseumi direktor Kadi Polli leiab, et tänapäeva muuseumi edu võti peitub võimes ühendada rahvusgalerii väärikus ja kaasaegne, publikule avatud ruumikogemus. Möödunud suvi näitas seda eredalt, kui kunstnik Kristi Kongi isikunäitus püstitas muuseumis uue külastusrekordi, tuues Kumu saalidesse 50 000 inimest.

Polli sõnul oli näituse edu taga kunstniku oskus luua elamuslikku kunsti, mis ei vaja suuri selgitavaid tekste ega eelnevat kunstiharidust. «Kristi Kongi laad on värviline pildi- ja ruumielamus: näitus ei ole suurte tekstidega varustatud, vaid igati ise kogetav, nähtav ja kättesaadav,» kirjeldas Polli. Ta rõhutas, et muuseumi jaoks oli see näide õigest valikust, leida kunstnik, kes suudab dialoogi astuda nii Eesti publiku kui ka välismaiste külastajatega.

Muuseum kui dialoogi keskus

Kumu direktori kinnitusel ei ole muuseumi roll pelgalt ajaloolise pärandi hoidmine, vaid aktiivne osalemine tänastes ühiskondlikes aruteludes. See tähendab julgust kompata piire ja algatada diskussioone, olgu teemaks koloniaalajalugu, keskkonnaküsimused või identiteedi muutumine. Polli peab muuseumi ülesandeks olla pigem avalik arutleja kui tsenseerija.

«Kunstimuuseumi võimalus ongi sellistele muudatustele tähelepanu juhtida, olla avaliku arutleja, mitte tsenseerija ega kohtuniku rollis, öeldes, kuidas me peaksime või ei peaks käituma,» sõnas Polli. Ta lisas, et muuseumi ambitsioon on edaspidi veelgi tugevdada sidet kunstnike ja publiku vahel, plaanides näiteks 2028. aasta suveks Edith Karlsoni näitust, mis sekkub mänguliselt Eesti skulptuuritraditsiooni.

Kriisivalmidus ja vastutus

Suure avaliku asutusena peab Kumu tegelema ka riskidega, mis on viimastel aastatel muutunud järjest aktuaalsemaks. Polli tunnistas, et muuseum on läbi viinud kriisiõppusi, kus testitakse stsenaariume teoste pakkimiseks ja evakueerimiseks. See protsess on kunstiajaloolaste jaoks emotsionaalselt rasket laadi.

«Kunstiloolastel on füüsiliselt valus koostada nimekirju sellest, millised on 10 või 30 kõige olulisemat kunstiteost, mida esmajärjekorras kaitsta,» selgitas direktor. Tema sõnul on sellised nimekirjad aga möödapääsmatud, ehkki nende koostamine sunnib muuseumitöötajaid tegema raskeid valikuid rahvusvahelise ja rahvusliku kunstipärandi prioriteetsuse vahel.