Kümned tuhanded Eesti ettevõtted on ohus äriregistrist kustutamisega

Majandusaasta aruande esitamata jätnud 67 000 Eesti ettevõtet seisavad silmitsi võimalike rahatrahvide või äriregistrist kustutamisega. Ehkki aruannete esitamise tähtaeg oli 30. juunil, on ligikaudu veerand kõigist kohustuslastest endiselt oma dokumendid esitamata jätnud.

Eestis on 67 000 ettevõtet ja organisatsiooni jätnud tähtajaks esitamata oma majandusaasta aruande. See moodustab ligikaudu 24 protsenti kõigist kohustuslastest, kes pidid dokumendid äriregistrile esitama hiljemalt 30. juuniks. Kohustus puudutab kõiki juriidilisi isikuid, sealhulgas sihtasutusi ja mittetulundusühinguid, isegi kui neil majandustegevust ei ole olnud.

Trahvid ja kustutamisohud

Äriregistri tööd juhib Tartu Maakohtu registriosakond. Registri pressiesindaja Siim Saavik selgitas, et aruannete esitamisega on probleeme nii suurettevõtetel, kellel võivad tekkida viivitused audititega, kui ka väikefirmadel. Viimased jätavad kohustuse sageli täitmata teadmatusest või lükkavad seda edasi.

Paljud ettevõtjad on väitnud, et nad ei ole registrist hoiatust saanud. Saaviku sõnul on digitaalses keskkonnas kõik tegevused jälgitavad: hoiatused on kätte toimetatud, kuid kiire elutempo tõttu jäävad need ettevõtjatel tihti kahe silma vahele. Ta soovitas kontrollida, kas registrile esitatud kontaktandmed on aktuaalsed.

Registripidajal on laiemad volitused korra loomiseks. Seadus näeb ette võimaluse määrata korduvaid sunnirahasid, mis võivad ulatuda 3200 euroni. Lisaks on seadusega lubatud ettevõtted registrist kustutada, kui aruande esitamise tähtajast on möödunud kolm kuud. See tähtaeg saabub 1. oktoobril.

Riigi vaade ja vastutus

Justiitsminister Liisa Pakosta rõhutas, et 1. oktoobril ei alga automaatne kustutamine kõigile hilinejatele. Registripidaja vaatab juhtumeid individuaalselt ja esmajoones on ohus need firmad, kellel on pikaajaline võlgnevus ja kes on juba saanud hoiatuse. Ettevõtteid, kellel on teadaolevaid võlgnevusi töötajate või maksuameti ees või kelle suhtes käivad kohtuvaidlused, registrist ei kustutata.

«Kui majandusaasta aruanne on esitamata, on riigil õigus rakendada sanktsioone, kuid see ei ole kohustus,» märkis Pakosta. Ta lisas, et ettevõtted, kes aruandeid ei esita, kahjustavad oma usaldusväärsust turul.

«Kindlasti on partnerile, kes mõtleb, kas osta sellelt ettevõttelt või sõlmida leping, aruande puudumine väga suur risk,» ütles Pakosta. Tema sõnul on majandusaasta aruannete avalikkus mõeldud selleks, et äripartnerid saaksid teha teadlikke otsuseid, kellega on ohutu äri ajada.