Kümme aastat Tartus Raadil: Eesti Rahva Muuseumi roll on muutunud

Kümme aastat pärast uue hoone avamist Tartus Raadil analüüsib ERM-i juhtkond asutuse mõju külastajatele ja regionaalset arengut. Muuseum on muutnud oma fookust, keskendudes staatiliste kogude hoidmise kõrval ühiskondlikele kohtumistele.

2026. aasta oktoobris möödub kümme aastat hetkest, mil Tartu serval Raadil avati Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uus hoone. Muuseumi direktori Kalle Kipperi sõnul on aastakümme uues majas muutnud asutuse identiteeti, teisendades muuseumi pelgast pärandihoidlast ühiskondlikuks tõmbekeskuseks.

Kulud ja kestlikkus

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile kuuluva hoone ülalpidamine nõuab aastas ligikaudu kolm miljonit eurot. See summa katab nii peahoone kui ka eraldi Raadi mõisa territooriumil asuvate hoidlate kulud. Kipperi sõnul on väljaminekud püsinud läbi kümne aasta sarnases suurusjärgus.

Kõrgete energiakulude leevendamiseks teeb muuseum koostööd Riigi Kinnisvara AS-iga, keskendudes süsteemide optimeerimisele ja LED-valgustusele üleminekule. Muuseum on pälvinud ka Green Key keskkonnamärgise. Kuigi katusele võiks teoreetiliselt paigaldada päikesepaneele, hindab muuseumi juhtkond investeeringu tasuvust ja keskkonnajalajälge enne suuremate sammude astumist.

Külastajad ja fookus

ERM-i külastatavus on stabiliseerunud ligikaudu 175 000 inimese juures aastas. Sellest mahust umbes 100 000 on piletiostjad, kes tulevad näitustele, ülejäänud külastajad osalevad kontsertidel, etendustel või tähistavad asutuses isiklikke sündmusi.

Muuseum ei plaani püsinäitusi täielikult välja vahetada, vaid eelistab orgaanilist ja järkjärgulist uuendamist. Järgmisel aastal on plaanis fookusesse võtta toidukultuur ja taimetoitlus, jätkates samal ajal Ida-Virumaa põlevkivitööstuse temaatika käsitlemist. Kipperi sõnul on muuseumi jaoks kõige olulisem küsimus: «Mida, kuidas ja kes mäletab?» See põhimõte suunab kõiki nende tegevusi, sealhulgas suurt fotokogu, mis sisaldab ligi 400 000 ühikut.

Regionaalne mõju ja tulevik

Raadi piirkond, mis on ajalooliselt olnud mõisa, sõjaväelennuvälja ja okupatsiooni mälestuspaik, on ERM-i ehitamisega linnaehituslikult muutunud. Muuseum on soosinud piirkonna elavnemist, kuid tekkinud on ka diskussioone uute arenduste vahemaa üle hoonega.

Riigikogus on menetlemisel seaduseelnõu, mis muudaks ERM-i avalik-õiguslikuks asutuseks. See samm peaks institutsioonile lisama täpsema teadus- ja arendustegevuse mõõtme. Muuseumi juhtkond on muudatuse suhtes positiivsel seisukohal, nähes selles olulist arenguetappi kogu Eesti muuseumivaldkonnale.