Kultuuriharidus on osa inimese arengust

Arvamuse kirjutaja väidab, et kultuuriharidus peab jääma koolihariduse lahutamatuks osaks. Tema sõnul ei saa head inimesi kasvatada, kui vähendada laste juurdepääsu kunstidele ja kultuurile.

Haridus on palju rohkem kui faktide ja valemite omandamine. See on protsess, mille käigus õpime elama ja mõtlema, ning just selles protsessis mängib kultuuriharidus olulist rolli. Kultuuris avaldub inimkonna kogu rikkus, meie ajaloost kuni tänapäeva väärtusteni.

Kultuurihariduse kärpimise trendi taga on sageli praktilisuse vaatepunkt. Tõepoolest, matemaatika ja loodusteaduste oskaamine on olulised. Kuid kui me loobume kunstist, muusikast ja kirjandustest, loobume me kätte tööriistad, mis aidavad meil paremini mõista maailma ja teineteist. Kultuur õpetab kriitiliselt mõtlema, loovalt probleeme lahendama ning teiste ja iseendaga suhtlema.

Lapsed, kellel puudub juurdepääs kultuuriharidusele, kaotavad võimaluse avastada oma andeid ja intresse. Kunstid aitavad lastel väljendada tundeid, mida sõnadega kirjeldada on raske. Muusika, kujutav kunst ja teater arendavad eneseväljendamist ja enesekindlust, omadusi, mida on igal arukalt mõtlevatel kodanikunal vaja.

Tänapäevase majanduse vaatepunktist on innovatsioon võti. Ent innovatsioon sünnib loovusest, millele paned aluse just kultuuriharidus. Ettevõtted otsistavad inimesi, kes suudavad mõelda teisiti ja nägeda seda, mida teised ei näe. See on kultuurilise hariduse kingitus.

Seega pole kultuuriharidus luksus, mille saame jätta. See on investeering tulevikku, tulevikku, kus meie ühiskond on targem, loovem ja inimlikum.