Kultuuriaasta 1985 Eestis: laulupeo naisjuht ja telelegendide sünd

1985. aasta kujunes Eesti kultuurielus märgiliseks, tuues endaga kaasa olulisi muutusi nii muusikas kui ka visuaalkunstis. Aasta vältel jõudsid laiema publikuni nii XX üldlaulupeo ajaloolised otsused kui ka paljud kultuslikuks muutunud tele- ja muusikateosed.

Aasta 1985 oli Eesti kultuuriajaloo kontekstis mitmetahuline, jättes märgatava jälje nii toonasesse sündmustikku kui ka hilisemasse kultuurimällu. Üheks olulisemaks verstapostiks sai toona Tallinnas toimunud XX üldlaulupidu, kus koorijuht Vaike Uibopuu astus üles esimese naisüldjuhina, murdes sellega aastakümneid püsinud traditsioone.

Sama aasta märksõnadeks said ka mitmed visuaal- ja meediakunstiga seotud saavutused. Tallinna tollase Lenini nimelise kultuuri- ja spordipalee suure saali jaoks valmis viis aastat kestnud töö tulemusena hiiglaslik, ühe tonni kaaluv gobelääneesriie, mille ideekavandi autoriks oli Enn Põldroos. See tekstiilikunstiteos sümboliseeris toonase aja monumentaalset lähenemist ühiskondlikele ruumidele.

Eesti meelelahutusmaastik rikastus 1985. aastal samuti mitmete püsiva väärtusega teostega. Teleekraanidele jõudis lavastus „Lumekuninganna“, mis on jäänud paljudele meelde eelkõige Lembit Ulfsaki esitatud nõuniku laulu kaudu. Muusikamaailmas kindlustas oma positsiooni toona Marju Länik, kelle üks tuntumaid palasid „Karikakar“ sai just sel aastal oma lõpliku plaadiversiooni, muutudes kiiresti kuulajate seas üheks populaarsemaks meloodiaks.