Külm kevad hoiab maod talvitumiskohtade lähedal

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi selgitab, et maode sagedasem nägemine looduses ei ole seotud populatsiooni kasvuga, vaid pikke ja jahedusega kevadega. Külm ilm paigutab maod senisest rohkem talvitumiskohtade vahetus läheduses.

Inimesed, kes tänavu rohkem looduses veedetud aega nautivad, on märganud, mida näib olevat tavapärasest suurem arv maode kohtumisi. Paljudel on jäänud mulje, et madude populatsioon on märkimisväärselt kasvanud ja seisund on muutunud erakordnult maopaljuks.

Seda arvamust aga ei jaga Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi. Tema sõnul pole tegemist erakordse maoaastaga, vaid hoopis kevade ilmastiku tingimustest tulenevaks nähtuseks. Praegune pika ja jaheda kevade periood on viinud maod, sealhulgas rästikud ja nastikud, rohkem selliste kohtade juurde, kus nad talveunest välja tulevad ja ennast jälle soojendavad.

Rästikud ja nastikud on talveperioodil maetud sügavale mulda ja kiviplaatide alla, kus nad jäävad külma eest varjesse. Kevade saabudes, kui temperatuur hakkab tõusma, liiguvad maod järk-järgult talvitumiskohtadest välja. Küll aga ei kiirusta nemad tavalisest kiiremini, sest ilm jääb jahedaks ja aeglaseks.

Selle tulemusena viibivad maod pikema aja talvitumiskohtade läheduses ja neile osutub palju rohkem tähelepanu. Inimesed, kes jalgsi kõnnivad või teist tegelikult harrastavad, kohtuvad maodega just nendel paikadel, kus nad parasjagu varjust välja tulevad. Selline käitumine tekitab mulje, nagu oleks maode arvukus tõustnud, tegelikult on tegu lihtsalt parema nähtavuse ja sagedasemate kohtumistega.