Külli Taro: tsiviilkontroll ja huvide konflikt vajavad Eestis jõulisemat sekkumist

Külli Taro: tsiviilkontroll ja huvide konflikt vajavad Eestis jõulisemat sekkumist

Hiljutised auditi tulemused kaitsevaldkonnas rõhutavad vajadust tugevdada riigisisest tsiviilkontrolli ja kehtestada ranged piirangud ametnike liikumisele erasektorisse. Avalik usaldus sõltub sellest, kui läbipaistvalt ja heaperemehelikult riigi kaitseotstarbelisi vahendeid hallatakse.

Arvamus

Riigikontrolli audiitorite tähelepanekud kaitseministeeriumi valitsemisalas on vajalik ja hädavajalik töö. Ilma sellise kontrollita jääksid süsteemsed probleemid varjatuks ning lahendamata. Kuigi auditeeritavatele võib kriitiline tähelepanu olla ebamugav, on see demokraatlikus riigis vältimatu protsess usalduse säilitamiseks.

Ühiskond peab olema kindel, et kaitseväe ja -struktuuride tegevus on allutatud demokraatlikule tsiviilkontrollile. Juba 1994. aastal kiitis Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsioon heaks koodeksi, mis sätestab parlamendi rolli eelarvete kinnitamisel ning jõustruktuuride läbipaistva aruandluse tagamisel. Külli Taro rõhutab, et sõjalised eksperdid peavad nõu andma, kuid poliitilist vastutust peavad kandma valitud institutsioonid.

Eesti põhiseaduslikus raamis on 2011. aasta muudatustega täpsustatud, et kaitsevägi on valitsusasutus ja selle juht allub tsiviilvõimule. Kaitseministril on seaduslik õigus teostada teenistuslikku järelevalvet nii kaitseväe juhataja kui ka kaitseinvesteeringute keskuse üle. See mehhanism peab olema aktiivne, mitte passiivne ooteasend, et vältida tõsiste rikkumiste kuhjumist.

Avaliku ja erahuvi kokkupõrge on eriti tundlik valdkondades, kus liigub märkimisväärne riigi raha. Seadusandlus vajab täiendamist, et vältida niinimetatud pöördukse efekti, olukorda, kus ametnik siirdub otse riigihangete otsustaja kohalt erasektorisse. See ei nõua tingimata riigipoolset rahalist kompensatsiooni, vaid selget eetikanormi ja piirangut ametikoha vahetamisel.

«Kaitsevõime algab usaldusest ja kodanik peab teadma, et riigi käsutusse antud raha, relvad ja otsustusõigus teenivad parimal viisil Eesti kaitsmist,» kirjutab Taro. Läbipaistvuse puudumine ja hägusad huvid õõnestavad riigikaitset tõsisemalt kui väline surve.

Ava rakenduses →