Külli Taro: suur osa kliimaseaduse eelnõust ei ole tegelikult seadus

Külli Taro analüüsib Vikerraadio päevakommentaaris valitsuses heaks kiidetud kliimakindla majanduse seaduse eelnõud. Tema hinnangul on eelnõu tekstis suur hulk sätteid, mis ei vasta tegelikult seaduse tunnustele.

Eesti valitsuses hiljuti heaks kiidetud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu kannab küll seaduse nime, kuid suur osa selle tekstist ei ole sisult seadus — nii leiab analüütik [Külli Taro](/politicians/kulli-taro) oma Vikerraadio päevakommentaaris.

Taro sõnul tekitab see olukord küsimuse, mida seadusandja tegelikult reguleerida soovib ja milline on eelnõu tegelik õiguslik kaal. Seadus peaks oma olemuselt sisaldama siduvaid norme, mis sätestavad õigused ja kohustused — kui märkimisväärne osa tekstist sellele kriteeriumile ei vasta, on põhjust küsida, kas tegemist on pigem poliitilise deklaratsiooniga.

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu on üks ambitsioonikamaid keskkonnaalaseid seadusandlikke algatusi Eestis viimastel aastatel. Selle eesmärk on luua õiguslik raamistik Eesti majanduse viimiseks kliimaeesmärkidega kooskõlla, kuid seaduse sisuline kvaliteet ja rakendatavus on tekitanud ekspertide seas arutelusid.

Taro kommentaar viitab laiemale probleemile Eesti seadusloomes, kus eelnõude tekstid võivad sisaldada üldisi põhimõtteid ja eesmärke, mis on poliitikas küll vajalikud, kuid ei moodusta juriidiliselt täpselt piiritletud ja täidetavaid norme. See seab kahtluse alla, kuidas selliseid sätteid praktikas kohaldataks.