Kuldar Leis: Rail Baltica lõpuleviimine on Eestile riiklik prioriteet, teedele läheb miljard eurot

Taristuminister Kuldar Leis tutvustas Riigikogus strateegia «Eesti 2035» elluviimist oma vastutusvaldkondades. Ta nimetas Rail Baltica valmimist riiklikuks prioriteediks ning kinnitas, et nelja aasta jooksul suunatakse teedele ligi miljard eurot.

Taristuminister Kuldar Leis andis Riigikogus ülevaate pikaajalise arengustrateegia «Eesti 2035» täitmisest tema vastutusalas olevates valdkondades. Ministri sõnul tuleb Eesti konkurentsivõime ja julgeoleku tugevdamiseks investeerida järjepidevalt transporti, teedevõrku ja elukeskkonda.

«Taristuvaldkonna otsused mõjutavad Eesti elu aastakümneteks. Seepärast peame vaatama kaugemale ühest eelarveperioodist ning tegutsema järjekindlalt ja vastutustundlikult», ütles Leis parlamendile.

Rail Balticut nimetas minister üheks tähtsamaks strateegiliseks investeeringuks: see ühendab Balti riigid Euroopa raudteevõrguga. «Eestile on projekti lõpuleviimine riiklik prioriteet. Juba ehituse ajal toob projekt riigile otsest kasu: kasvavad maksutulud, tekivad töökohad, arenevad uued pädevused ning käivituvad kinnisvaraarenduse projektid», rõhutas Leis.

Teedeehitus ja ohtlikud lõigud

Tänavu ja kolmel järgmisel aastal kulub teede ehitusele, hooldusele ja liiklusohutuse parandamisele kokku umbes miljard eurot. Leisi sõnul on käivitunud taasiseseisvunud Eesti suurim neljarealiste maanteede ehitusprogramm. Eesmärk on, et 2035. aastaks on Tartu ja Pärnu suunal neljarealised teed. «See on realistlik, kui teehoiu rahastus jääb järgmisel kümnendil praegusele tasemele,» lisas ta.

Tallinna-Pärnu maanteel ehitatakse praegu neljarealisi lõike kokku 45 kilomeetri ulatuses. Tallinna-Tartu suunal valmistatakse ette järgmisi lõike ning lähiajal soovitakse alustada tööd 20 kilomeetri pikkusel lõigul.

Neljal järgmisel aastal plaanitakse lisaks rekonstrueerida üle 180 kilomeetri teid, panna tolmuvaba kate 460 kilomeetrile kruusateedele ja ümber ehitada üle 100 ohtliku koha.

Elamumajandus, jäätmed ja meretransport

Aastatel 2027-2028 eraldab riik korterelamute renoveerimise toetuseks 160 miljonit eurot, millest piisab umbes 500 maja korda tegemiseks. Koos Euroopa Investeerimispangaga valmistatakse ette uut üürielamute ehitus- ja rahastusprogrammi, mis näeb ette veel 1000 üürikorterit üle Eesti.

Tänavu jõustus jäätmehoolduse reform, mille eesmärk on suurendada ringlusse suunatavate olmejäätmete osakaalu. Eesmärgi nimel muutub liigiti kogumine elanikele lihtsamaks, uued hanked suurendavad konkurentsi turul ja jäätmeandmete kvaliteet paraneb. Euroopa Liidu vahenditest on eraldatud 14 miljonit eurot jäätmetöötlusettevõtete ehituseks ja 26 miljonit eurot kohalike omavalitsuste jäätmekogumistaristu arendamiseks.

Meretranspordist rääkides ütles Leis: «Kui Eesti tahab olla konkurentsivõimeline ja kaitstud, tuleb tagada meretranspordi nõuetekohane toimimine ja korraldus: praamiliinid, sadamad, laevatööstus ja meresõiduohutus.»

Lisaks uuele laevandustoetuste paketile kavatseb riik luua mehhanismid, et säilitada tuhandeid töökohti ja laevaühendus eelkõige Soome ja Rootsiga. Laevatööstuse arendamiseks käivitati laevade ümberehituse toetusprogramm, mille eesmärk on muuta Eesti regionaalseks laevaümberehituse keskuseks.