Kuivkäimla kui tuleviku infrastruktuur: Eesti eksperdid arutasid veekriisi lahendusi

Eestis toimus konverents, kus teadlased ja eksperdid arutasid kuivkäimlate ning kompostivate tualettide rolli nii igapäevaelus kui kriisiolukorras. Eesti Maaülikooli teadlane Robin Erih Kubpart käsitles väikesadamate reoveekäitlust, rõhutades, et jäätmeid tuleks näha ressursina. Eksperdid leiavad, et kuivkäimla võib olla osa tuleviku vastupidavast infrastruktuurist.

Eestis korraldati konverents, kus eksperdid ja teadlased kogunesid arutama kuivkäimlate ning jäätmevabade sanitaarlahenduste tulevikku nii tavakasutuses kui kriisiaja kontekstis.

Jäätmed kui ressurss

Eesti Maaülikooli teadlane Robin Erih Kubpart käsitles konverentsil väikesadamate reoveekäitlust. Tema ettekande põhimõte ühtis ülejäänud konverentsi juhtmõttega: jäätmeid ei tohiks vaadelda pelgalt probleemina, vaid võimaliku ressursina. Samal teemal esinesid aednik Piret Pihtjõe ja disainer Vello Laanemaa, kes tutvustasid kõdukäimlate kasutust nii toas, aias kui varjumiskohas.

Raili Ilves MTÜ-st Elurikas Maarjamaa andis ülevaate väljaheite ringmajandamisest linna kogukonnaaias, tuues praktilise näite sellest, kuidas linnaruum saab olla osa suletud toitainete tsüklist.

Mobiilsed lahendused hajaasustusele

Soome teadlased Veijo Pönni (UTU) ja Antti Grönroos (VTT) tutvustasid ReNuW-Hubs projekti raames mobiilset reoveepuhastusseadet, mis on suunatud hajaasustusega piirkondadele. Selline lahendus pakub alternatiivi kesksele kanalisatsioonivõrgule seal, kus selle rajamine on liiga kulukas.

Vana idee, uus tähendus

Kuigi kuivkäimlaid peetakse tihti aegunud tehnoloogiaks, pakuvad paljud eksperdid neile hoopis uut tõlgendust. Linnad saaksid nende abil muutuda vastupidavamaks, joogivee raiskamist vähendada ning taastada toitainete ringlus, mis tööstusühiskonnas on katkenud.

Konverentsi lõpuosas tutvuti Puhta Vee Teemapargi nn off-grid ehk taristuvabade süsteemidega, kus demonstreeriti autonoomset elektritootmist, kompostimist ja käimlalahendusi, mis toimivad sõltumatult suurtest võrkudest.

Ajal, mil Euroopa arutab üha teravamalt energiajulgeolekut ja kriisivalmidust, võib kuivkäimla osutuda mitte nostalgiliseks aiamaa tarbeks, vaid oluliseks osaks infrastruktuurist, mis töötab ka siis, kui ülejäänud süsteemid on rikke all.