Kuiv kevad ja põuane suvi ohustab Eesti põllumajandustootmist

Eesti seisab silmitsi erakordsete saastetemääradega, mis ohustab põllumajandusliku tootmise ja toiduturvalisuse. Kevade ja suve kuivus toob kaasa märgatavaid tagajärgi põllukultuuridele ja viitab tulevastele riskidele.

Eestis tekib järjest aktuaalsem kliimaprobleem, kuna sel aastal on täheldatud erakordset sademete puudust, mis ulatub oma ulatus ja järjedusi kasvu, mida senini seostati peamiselt kaugemate tropikaaliste ja kuumade piirkondadega. Kuivus, mis algas kevadel ja jätkus kõige intensiivsemalt suve vältel, loob käesoleval ajal tõsiseid ohte Eesti põllumajandusteadusele ja toiduturvalismisele.

Põllud ja kultuurkasvud käivad läbi raskel perioodil, kus taimede närbumise oht suureneb iga päevaga, mis sademeid juurde ei too. Metereoloogilised andmed näitavad, et sel aastal on märgitud märgatavalt madalamat sademete kogust, kui on iseloomulik Eestile varasematele aastatele. See mõjutab otseselt põllukultuuride kasvu ja toodangut, mis omakorda kujundab toidu kättesaadavust ja hindade arengut.

Teadlased ja põllumehed hoiatavad, et juba käesoleva sügisel võib nähtud kuivus põhjustada märgatavaid järeldusi märksetele kultuurile ja aastaandidele. Sügisel oodetavate tagajärgede põhjal võib tekkida oht nälga ja toidu kriisidele, kui sademete olukord ei parandune. Eesti valitsus ja põllumajandusvaldkonna juhid töötavad hetkel võimalike meetmete kallal, et leevendada kuivuse negatiivseid mõjusid ning tagada Eesti toiduturvalisu.

Kuivuse probleem paigutab Eesti kliimariski kasvavate globaalsete soojenemustrende konteksti, kus enamikul maadel järjestuvad üleminevad ilmastikutingimused. Põllumehed apeleerivad politologide poole, et kiiresti rakendada meetmeid, mis aitavad pinnast ja veevarude säilitamisele, et tulevikus sellistest kriisidest vältida.