Kuidas vältida kalleid avariisid Eesti kortermajades enne talve saabumist

Sügisesed ettevalmistustööd korterelamutes on kriitilise tähtsusega, et vältida talviseid avariisid ja ootamatuid kulusid. Ekspertide hinnangul on kõige olulisem kontrollida küttesüsteeme, katuseid ning lumekoristuse lepinguid enne külmade saabumist.

Sügisene periood on korteriühistute jaoks viimane aeg teha vajalikud hooldustööd, mis hoiavad ära talvised avariiolukorrad ja säästavad elanikke ootamatutest remondikuludest. Paljud ühistud teevad vea, jättes tehnilised kontrollid viimasele minutile, kui väljas on juba miinuskraadid ja probleeme on tunduvalt keerulisem lahendada.

Katuste ja küttesüsteemide kontroll

Üheks kriitiliseks punktiks on katused ja sadeveesüsteemid. Ummistunud vihmaveerennid või märkamata jäänud väikesed vigastused katusel võivad talvel, kui lumi sulama hakkab, põhjustada ulatuslikke veekahjustusi hoone konstruktsioonidele. Katuse visuaalne ülevaatus sügisel on kordades odavam kui jaanuaris teostatav avariiremont.

Samuti vajab tähelepanu küttesüsteem. Pumbad, ventiilid ja automaatika tuleb kriitilise pilguga üle vaadata enne, kui hoone kütmist alustatakse. Kui mõni probleem on kordunud aasta-aastalt, ei ole tegemist ootamatu rikkega, vaid lahendamata jäänud tehnilise puudujäägiga, mis vajab spetsialisti sekkumist. Talv ei tohiks tulla ühistule üllatusena, sest hooldamata süsteemide remont külma käes on alati kulukam kui ennetav hooldus.

Logistika ja vastutus

Lisaks tehnilistele seadmetele on oluline korrastada ka hoolduslepingud ja tegutsemisplaanid. Lumekoristuse ja libedusetõrje osas peaksid kokkulepped teenusepakkujatega olema lukus enne esimese lume saabumist. Oluline on selgelt paika panna, kes teenust osutab, kui kiiresti see toimub ja millised täpsed alad on kokku lepitud.

Ühistu juhatuse liikmetel peab olema selge ülevaade ka hoone kriitilistest punktidest: kus asuvad peakraanid, kellel on ligipääs tehnoruumidesse ning kes on vastutav isik, kes saabub kohale öösel toimuva avarii korral. Need vastused peavad olema teada enne õnnetust, mitte olukorra lahendamise käigus.