Kuidas valmistub Ühendkuningriik võimalikuks sõjaks: kas elanikkond on psühholoogiliselt valmis?

Ühendkuningriigi ametivõimud on alustanud ettevalmistusi võimalikeks tõsisteks ühiskondlikeks häireteks, uuendades aastakümneid seisnud kriisiplaane. Samal ajal kui eksperdid hoiatavad hübriidsõja ohtude eest, on tõusnud arutelu kodanikukaitse ja psühholoogilise vastupanuvõime tagamise üle.

Londonis on alanud töö valitsuse niinimetatud "sõjaraamatu" uuendamiseks, mis on sisuliselt seisnud aastakümneid puutumatuna. Ühendkuningriigi relvajõudude ülemjuhataja Sir Richard Knighton on avalikult hoiatanud, et riik elab läbi tema 35-aastase karjääri ohtlikemat perioodi, viidates pingetele Venemaaga. Valitsus on asunud kutsuma elanikke üles suurendama oma kodanikuresilientsust, sealhulgas varuma toiduaineid ja vett, et tulla toime võimalike raskete häiretega igapäevaelus.

Tänapäeva sõja nähtamatu olemus

Paljud eksperdid rõhutavad, et ohu iseloom on muutunud. Ajaloolane Margaret MacMillan märgib, et 1940. aasta stiilis tankirünnakud Londoni tänavatel on vähetõenäolised, kuid asümmeetrilised ohud on kasvanud hüppeliselt. «Need ei ole tankid, mille pärast peaks muretsema,» ütleb MacMillan. «Tänapäeva sõda on merepõhja kaablite läbilõikamine ja kriitiliste infrastruktuuri süsteemide häkkimine.»

Psühholoog Jim Orford hoiatab samas, et ühiskonna ettevalmistamine sõjaks nõuab lihtsustatud narratiivide loomist vaenlastest ja kangelastest. Tema hinnangul on lääneriigid juba sisenenud "sõjale mõtlemise" faasi, mis on eelduseks reaalsele konfliktile, kuid paljudes Lääne-Euroopa riikides puudub endiselt sügavam arusaam olukorra tõsidusest.

Põhjamaade mudel kui eeskuju

Kui Ühendkuningriik alles otsib viise elanikkonna kaasamiseks, siis Soome ja Rootsi on integreerinud riigikaitse igapäevaellu juba aastakümneid. Arto Räty, Soome kaitseministeeriumi endine kantsler, selgitab, et Soomes on kaitsetahe oluline osa ühiskondlikust leppest tänu universaalsele ajateenistusele. Soome suudab vajadusel mobiliseerida oma reservi ja panustab jätkuvalt riigikaitsesse. Soome kaitsekulutused on kasvanud vastavalt julgeolekuolukorra muutustele.

Rootsi peaminister Ulf Kristersson on rõhutanud, et pärast 2022. aasta sündmusi on riik liikunud uude julgeolekupoliitilisse faasi ja muutunud üheks psühholoogiliselt kõige paremini ettevalmistatud riigiks Euroopas. «Me peame mõistma meie piirkonna julgeolekuolukorda,» märkis Kristersson.

Uskumatuse kriis Euroopas

Andrew Michta, strateegiliste uuringute professor, nimetab Euroopa eliidi suhtumist viimastel aastakümnetel "uskumatuse kriisiks". Ta väidab, et pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist uskusid paljud Euroopa riigid ekslikult, et sõjaline oht on kadunud, ning asusid süstemaatiliselt kaitsekulutusi vähendama. Endine NATO Euroopa vägede asejuht Sir Richard Shirreff leiab, et pööre toimus juba 2014. aastal.

Shirreff rõhutab vajadust ausa poliitilise kommunikatsiooni järele. «Me peame kaaluma, kuidas tagada vajalik sõjaline võimekus,» ütleb Shirreff, viidates vajadusele arutada ajateenistuse kui osa ühiskondliku lepingu üle. Tema hinnangul peavad poliitilised juhid suutma rahvale otse silma vaadata ja selgitada, milliseid ohvreid on julgeoleku tagamine tegelikult väärt.