Kuidas saavutada veatu soome-eesti tõlge?

Soome ja eesti keele sugulus tekitab tõlkijatele omaette lõkse: sarnased sõnad võivad tähendada täiesti eri asju. Kvaliteetne tõlge nõuab keeleoskuse kõrval kultuuritundlikkust, põhjalikku eeltööd ja inimlikku toimetamist.

Soome ja eesti keel on sugulaskeeled, kuid just see lähedus on tõlkijate jaoks kahepalgeline mõõk. Grammatiline sarnasus loob kiusatuse tõlkida sõna-sõnalt, ja seal peitubki probleem.

Valesõbrad ja lauseehituse lõksud

Mõlemad keeled kuuluvad soome-ugri keelkonda ja jagavad sarnast grammatikat ning rohkesti sõnavara. Kuid niinimetatud valesõbrad võivad teksti tähenduse pea peale pöörata. Soome halpa tähendab odavat, mitte halba. Piimä on hapupiim, mitte piim. Ruumis tähendab soomlasele laipa, mitte ruumi. Üks vale sõnavalik ja kogu lause edastab vale sõnumi.

Probleeme tekitab ka lauseehitus. Soome keel eelistab pikki, keerukaid lauseid, mis eesti keeles mõjuvad kohmakalt, eesti keel on lakoonilisem ja eelistab otsesemat väljendusviisi. Tõlkija, kes on harjunud igapäevaselt soome keelega töötama, võib tahtmatult üle kanda vale sõnajärje, liigse modaalverbide kasutuse või teatud käändeid viisil, mis eesti keele kõrvale tundub võõras. Seda nähtust nimetatakse fennitsismiks.

Ettevalmistus on pool tööd

Iga professionaalne tõlge algab tekstiga tutvumisest enne, kui tõlkija ainsatki sõna kirjutab. Sihtgrupp määrab tooni: ametlik teadaanne ja müügitekst nõuavad täiesti erinevat lähenemist. Spetsiifilistes valdkondades, meditsiin, õigus, tehnika, on ühtne terminoloogia kohustuslik, mitte valikuline.

Kui kliendil on olemas stiilijuhend, tuleb sellest kinni pidada. Tõlgitud tekst peab ühtima ettevõtte üldise kommunikatsioonistiiliga, mitte kõlama eraldi saarel.

Toimetamine pole luksus

Ükski tõlge, olgu tegijaks kui kogenud spetsialist tahes, ei lähe toimetamisest mööda. Toimetaja toob värske pilgu, mis märkab seda, mida tõlkija pärast pikka tööd enam ei näe. Toimetamine hõlmab faktikontrolli, sisu vastavuse hindamist algtekstiga ning stiili, voolavuse ja grammatika parandamist.

Küsimus pole ainult õigekirjas. Tõlge peab kõlama nii, nagu oleks see kirjutatud eesti keeles algusest peale. Kui lugeja tõlget lugedes kordagi ei tunne, et tegemist on tõlgitud tekstiga, on töö tehtud hästi.

Masintõlge: kasulik tööriist, aga mitte lõpplahendus

CAT-tööriistad ja masintõlge on muutnud tõlketööd produktiivsemaks ning aitavad hallata terminoloogiat ja mahukaid tekste. Masintõlge on viimastel aastatel märgatavalt paranenud, kuid konteksti ja nüansside tabamisel jääb see inimtõlkijale alla.

Sisemiseks kasutuseks mõeldud lihtsa info puhul võib masintõlget kasutada ettevaatlikult. Avalike tekstide, lepingute, turundusmaterjalide ja tehniliste dokumentide puhul peab iga masintõlke järel olema professionaalne inimtoimetaja, muidu riskib ettevõte piinlike vigade või võõrapärase keelekasutusega, mis kahjustab mainet.

Pikaajaline partner annab parima tulemuse

Odav tõlge võib lõppkokkuvõttes osutuda kulukamaks: halvasti tõlgitud tekst võib nõuda hilisemat ümbertegemist, tekitada arusaamatusi või kahjustada ettevõtte mainet klientide silmis.

Parim lahendus on pikaajaline koostöö tõlkepartneriga, kes tunneb ettevõtte terminoloogiat, stiili ja eesmärke. Sellise koostöö käigus saab luua ettevõttepõhiseid sõnastikke ja tõlkemälupanku, mis muudavad iga järgneva tellimuse kiiremaks ja ühtlasemaks. Tõlkija, kes tunneb ettevõtte tausta, näeb võimalikke kitsaskohti ette ja pakub lahendusi enne, kui need probleemiks kasvavad.