Kuidas Rooma paavst rahastas 800 aastat tagasi Eesti linnuse ehitust

Muinas-Eesti juhid oskasid oma aja poliitikas navigeerida üllatavalt kõrgel tasemel, ühel hetkel suutsid nad isegi Rooma paavsti panna rahastama kohaliku linnuse ehitust. Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kristo Siig kirjutab, et see lugu näitab, kuidas muistsed eestlased tegutsesid omaaegses diplomaatilises kõrgliigas.

Tänapäeval tundub loomulik, et Eesti koolimaju ja maanteid ehitatakse Euroopa Liidu fondide toel. Ent 800 aastat tagasi oli olukord veelgi üllatavam, ühe olulise Muinas-Eesti linnuse ehitust rahastas Rooma paavst ise.

Sellele tähelepanuväärsele ajaloofaktile juhib tähelepanu ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kristo Siig, kelle sõnul viitab see lugu sellele, et Eesti muistsed juhid ei olnud sugugi kitsasse maailma suletud kohalikud valitsejad, vaid tegutsesid oskuslikult omaaegses poliitilises kõrgliigas.

Diplomaatia enne riiki

Muinas-Eesti periood, aeg enne ristiusustamist ja Liivi ristisõda 13. sajandil, kujutab endast eestlaste jaoks sageli halli ja kaugena tunduv ajastу. Ometi näitab paavsti rahastuse lugu, et siinsed juhid olid võimelised suhtlema ja läbi rääkima Euroopa suurimate võimukeskustega.

Rooma paavst oli keskaegses Euroopas üks mõjuvõimsamaid institutsioone, nii vaimulikult kui ka poliitiliselt. Suuta sellise institutsiooniga jõuda kokkuleppeni, mis tähendas rahalist toetust, nõudis kahtlemata diplomaatilist osavust ja head arusaamist tollasest rahvusvahelisest poliitikast.

Mida see tänapäeval tähendab

Siigi sõnul peaks see lugu muutma meie arusaama muinaseestlastest. Nad ei olnud pelgalt passiivsed ajalooliste sündmuste ohvrid, vaid aktiivsed osalejad, kes suutsid oma huve kaitsta ka keerulistes rahvusvahelistes olukordades.

Need paralleelid tänapäevaga on löövad: nii nagu Eesti tänapäeval otsib väikeriigina võimalusi suuremates liitudes ja koostöövormides oma huve edendada, tegid seda ka muinasaegsed juhid, lihtsalt teistsuguste vahenditega ja teistsuguses maailmas.