Kuidas kirjutada õigesti: koma kasutamine sõna „kui“ ees

Sõna „kui“ kirjavahemärgistamine sõltub eesti keeles lause ehitusest ja sellest, kas tegemist on kõrvallause või võrdlusega. Kõige lihtsam kontrollimeetod on jälgida, kas „kui“ järel järgneb tegusõna.

Eesti keele kirjavahemärgistuses sõltub koma kasutamine sõna „kui“ ees lause ehitusest. Kõige olulisem reegel on, et kõrvallause peab pealausest alati komaga eraldama.

Kui „kui“ juhatab sisse kõrvallause, kus on oma alus ja öeldis, on koma kohustuslik. Näiteks lauses „Ma tulin koju, kui päike oli juba loojunud“ eraldab koma kaks öeldist: „tulin“ ja „oli loojunud“. Samuti on see vajalik tingimuslause puhul, nagu „Ma lähen jalutama, kui ilm on ilus“.

Koma ei panda, kui „kui“ täidab võrdlevat funktsiooni ja sellele ei järgne tegusõna. Lauses „Ta on pikem kui mina“ puudub kõrvallausele omane tegusõna, mistõttu koma on siin ekslik. Samuti ei eraldata komaga lihtsaid võrdlusi, kus „kui“ lisab lausele tähendusvarjundi, kuid ei moodusta uut lauseosa.

Sõnaühend „nii... kui ka“ toimib ühtse sidendina, mille puhul koma üldjuhul ei kasutata. Tingimuslausetes, kus lause algab „kui“-ga, pannakse koma alles „siis“-sõna ette, mitte „kui“ järele.

Lihtsaim nipp kontrollimiseks on vaadata „kui“ järel olevat sõna. Kui seal on tegusõna, on tegemist kõrvallausega ja koma on vajalik. Kui järgneb nimisõna või omadussõna, jääb koma enamasti ära.