Kudruküla uputusmured takerdusid rahapuudusesse ja keerulistesse maasuhetesse

Narva lähistel asuva Kudruküla uputusmurede lahendamine on takerdunud rahapuuduse ja keeruliste maaomandisuhete taha. Riiklik amet nendib, et kuigi nad jälgivad olukorda, ei jätku tänavu vahendeid kõigi vajalike tööde tegemiseks.

Narva linnavalitsuse ja riikliku ameti vahelised läbirääkimised Kudruküla uputusmurede lahendamiseks on näidanud, et piirkonna kuivendussüsteemide korda tegemine on takerdunud bürokraatiasse ja rahapuudusse. Amet teatas, et kuigi olukord on pideva järelevalve all, on kiireid lahendusi keeruline leida, sest tööde teostamist takistavad nii juriidilised piirangud kui ka vajaliku rahastuse puudumine.

25. juunil teostatud inspektsioon näitas, et riigi hallata olevad Kudruküla oja lõigud on rahuldavas seisus. Probleemid algavad aga allavoolu jäävatel aladel, kuhu ametil puudub ligipääs. Aiaühistute ja eraomanike maadel asuvad takistused muudavad kraavide puhastamise ja hoolduse võimatuks, kuni maavalduse küsimused saavad lahenduse. Amet ei saa võtta enda peale eraalade vabastamist sinna ladustatud varast, mistõttu oodatakse aktiivsemat koostööd linnavalitsuselt ja kohalikelt maaomanikelt.

Rahaline olukord on kujunenud teiseks suureks komistuskiviks. Näiteks Surju ja Künka maatükkide vahel asuv drenaažitoru on ummistunud, kuid 2026. aasta eelarve ei võimalda vajalikke remonttöid teostada. Amet planeerib vastava hanke korraldamist veel käesoleval aastal, mis tähendab, et reaalsed ehitustööd saavad alata alles järgmisel aastal.

Amet tunnustas Narva linna algatatud auditeid sademevee- ja drenaažisüsteemide kaardistamiseks. Samas rõhutati, et ka pikaajaliste plaanide juures on määrava tähtsusega see, et kõik kinnistuomanikud hooldaksid oma maadel asuvaid kraave nõuetekohaselt. Üksnes ühine tegutsemine linna, ametkondade ja eraomanike vahel suudab märgatavalt vähendada üleujutusohtu, millega piirkonna elanikud silmitsi seisavad.