Kristjan Sirp: Eesti peab droonikaitsesse investeerimisel olema arukam tellija

Eesti kaitsevõime tugevdamine nõuab enamat kui lihtsalt rahalisi panuseid, rõhutab ekspert Kristjan Sirp. Kriitiliseks teguriks on kujunenud suutlikkus valida tehnoloogiaid, mis suudavad tegelikult koostöös toimida, vältides seeläbi killustatud ja ebaefektiivsete süsteemide teket.

Eesti kaitsevõime suurendamine nõuab enamat kui lihtsalt rahaeraldisi, leiab ekspert Kristjan Sirp. Kuigi riigi investeeringud julgeolekusse kasvavad, on kõige kriitilisemaks küsimuseks kujunenud võimekus valida ja integreerida tehnoloogilisi lahendusi, mis tegelikult ka toimivad.

Tehnoloogiline võidujooks riigihangetega

Droonitehnoloogia areneb tänapäeval kiiremini kui riiklikud hanke- ja soetusprotsessid. See tähendab, et tehniline lahendus, mis tundub hanke ettevalmistamise ajal tipptasemel, võib lepingu sõlmimise hetkeks olla oma aja ära elanud. Kristjan Sirp rõhutab, et suurem seadmete arv ei tähenda automaatselt tugevamat kaitset, vaid kasvatab hoopis vastutust valikute ees.

Sõda Ukrainas on sundinud droonide vastaseid lahendusi kiiremini kohanema. Sensorid ja tarkvara uuenevad pidevalt ning vananenud, kuid kallite süsteemide ostmine võib viia olukorrani, kus raha on kulutatud, kuid ohtude tuvastamine jääb endiselt puudulikuks. See puudutab otseselt riigivalitsemist, kriisikindlust ja avaliku raha kasutamise efektiivsust.

Integratsiooni vajadus

Probleem tekib tihti killustatuses. Kui erinevad asutused soetavad erinevaid droonitõrjesüsteeme, mis omavahel ei suhtle, tekib nn "tehnoloogiline saarestik". Üks seade võib küll ohu tuvastada, kuid kui teine süsteem seda ei kinnita või klassifitseerib objekti valesti, jääb otsustusahel seisma. Peaminister Kristen Michal on varasemalt märkinud, et Eesti vajab nii kihilist droonikaitset kui ka toimivat keskkonda, kus ettevõtted saavad uusi lahendusi testida.

Testimise tähtsus

Rahvusvaheline kogemus kinnitab vajadust reaalsetes tingimustes testimise järele. Sarnane fookus on Euroopa Komisjonil, kes oma tänavuse droonide vastase tegevuskavaga rõhutab valideerimise olulisust enne massilist kasutuselevõttu.

Eesti vajab platvormi, kus tehnoloogiat saab kontrollitud oludes proovida enne kriisiolukordi või mahukaid hankeid. See võimaldab vältida kalleid vigu ja tagab, et lõplik süsteem toimib ka keerulistes tingimustes, olgu selleks sadam, elektrijaam või haigla ümbrus.