Kristina Schotter: retseptiravimi reklaamikeelu reeglid on ohtlikult udused

Jurist Kristina Schotter toob välja, et retseptiravimi reklaamikeelu piirid on Eestis ebaselged, ravimiameti juhendid annavad vastuolulisi signaale ning isegi eelhinnang kampaaniale ei ole õiguslikult siduv. Ettevõtjad ei tea, mis on lubatud ja mis mitte, ning see tuleks seaduse tasandil lõpuks kirja panna.

Kristina Schotter kirjutab: hiljutine kaalulangetuskampaania tõi päevakorda küsimuse, millest algab retseptiravimi keelatud reklaam ja kus lõpeb lubatud tervisekampaania. Vastust seadusest ei leia.

Keeld on olemas, selgus puudub

Kogu Euroopa Liidus on direktiivi tasandil keelatud retseptiravimite reklaamimine avalikkusele, eesmärk on tagada, et ravimeid määrataks arsti otsuse, mitte agressiivse turunduse põhjal. Eesti seadus ei täpsusta aga, kust piir jookseb, ja ravimiameti juhendid annavad koguni vastukäivaid signaale.

Seaduse järgi ei ole ravimireklaamiks teave, millel puudub isegi kaudne viide ravimile. Samas loetakse reklaamiks teavet, mis suunab inimesi arsti poole pöörduma ja viitab otseselt või kaudselt ravimile. „Kaudne viide" jääb seaduses aga defineerimata, selle sisustab vaidluse korral alles kohus tagantjärele. Reeglid peaksid olema teada ette.

Eelhinnang ei ole siduv

Praktikas on võimalik küsida ravimiametilt eelhinnangut konkreetsele kampaaniale. Ka see ei ole aga õiguslikult siduv. Ettevõtja võib järgida ameti vastuseid ja saada hiljem siiski karistada, selliseid juhtumeid leidub Eesti kohtupraktikas.

Lisaks moonutab ebaselge olukord turgu. Küsitakse ja saadakse erandeid, aga reeglid peaksid kõigile ühesugused olema. Avalik ja üheselt mõistetav kirjapandud reegel seaduse tasandil tasandaks selle ebavõrdsuse ning vähendaks ka ravimiameti enda koormust korduvate üksikpäringutega.

Euroopa Kohus on andnud suuniseid

Mõningat selgust pakub Euroopa Kohtu praktika. Asjas C-316/09 MSD Sharp & Dohme rõhutas kohus, et retseptiravimite reklaamikeeldu tuleb tõlgendada laialt: kui sõnumi eesmärk on edendada ravimite väljakirjutamist, müüki või tarbimist, on tegemist reklaamiga. Müügiedenduslik kavatsus on võtmeküsimus.

Asjas C-190/20 DocMorris luges kohus reklaamimängu lubatuks, kuna selle eesmärk oli mõjutada apteegi valikut, mitte konkreetse ravimi valikut. Asjas C-517/23 Apothekerkammer Nordrhein leidis kohus aga, et preemia arstiretsepti saatmise eest ei edenda retseptiravimite väljakirjutamist, kuna selle otsuse saab teha üksnes arst ise.

Kampaanias kasutatud hoiatus „Retseptiravimi reklaam üldsusele on keelatud" ei muuda lingi kaudu kättesaadavat teavet automaatselt mittereklaamiks. Euroopa Kohus on selgitanud, et lingi kaudu ligipääsetav teave loetakse reklaami osaks.

Muudatused tulevad, aga selgust on vaja juba nüüd

ELi ravimiõiguse reform, mille direktiivi muudatused peaksid jõustuma 2026. aastal, annab liikmesriikidele õiguse keelata ka ravimitega seotud reklaam, mis ei viita konkreetsele ravimile. Seaduste kooskõlastamiseks on liikmesriikidel aega kuni 2028. aastani, mistõttu võivad praegused teadlikkuskampaaniate mudelid uue regulatsiooni alla sattuda.

Ettevõtja, kes soovib oma tegevust planeerida, vajab suuremat selgust juba praegu, seaduse, mitte mittesiduva juhendi tasandil. Esimese sammuna tuleks üle vaadata, kas ravimiameti kodulehel avaldatud juhendid ja korduma kippuvate küsimuste vastused on üldse ajakohased.